Lindström alustas tekstiilide ringlussevõtuks ainulaadset koostööd

2021. aasta augustis sai alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Lindström on sellega esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata.

Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm teel Lindströmi püstitatud eesmärgile, millega ettevõte soovib 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% nende juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.

Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.

Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.

Fotol: Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases. Lindström tahab seda muuta.

Loe koostööst lähemalt: lindstromgroup.com

Uudise allikas ja fotod: Lindström Group