Eesti teadlased: siinsest põlevkivist saab luua ehitusmaterjale, nailonit ja bioplastikut

Alexela ja TalTech’i põlevkivitööstuses revolutsiooni lubava projekti laborikatsetused näitasid, et põlevkivist võib saada senise kasutusega võrreldes kordades kallimaid tooteid. Alates 2017. aastast arenduses olnud projekti eesmärk on väärindada Eesti põlevkivi hinnalisteks ja turul nõutud kemikaalideks. 

“Teaduslikus mõttes seisneb oluline leid selles, et põlevkivis sisalduvaid väärtuslikke elemente on võimalik keemilisel teel eraldada ja kasutusele võtta. See tähendab, et põlevkivist võib saada kordades kallimaid tooteid nende otsese keemilise muundamise kaudu. Sellega oleme me ühtlasi tõestanud ringmajanduse põhimõtteid järgiva keemiatööstuse rajamise võimalikkuse. Nüüd võib astuda järgmise sammu,” teatas TalTechi professor Margus Lopp.

Lopi sõnul on tootekategooriad, mida Eestile olulisest ressursist nüüd jäägitult väärindama hakata, väga mahukad. “Kui seni on Eestis põlevkivi võrdunud otse energeetika ja kütteõlidega, siis nüüd räägime tõesti juba kemikaalidest, millest luua ehitusmaterjale, ehitusvahtu, nailonit ja isegi bioplastikut,” loetles Lopp. Eesti teadlaste lahendusega võimalik põlevkivist välja meelitada kasulikke aineid, mis on baastooraineks paljudele arenenud maailma tööstusharudele.

Projekti peakeemiku Kristiina Kaldase sõnul tõi Alexela ja ülikooli vaheline koostöö nii Eesti teadusmaastikule kui ka tervele maailmale esimese omasuguse põlevkivi väärindamise tehnoloogia. Kaasa aitasid ka siinse põlevkivi omadused.

“Uurimistöö edu peitub kindlasti ka siinses põlevkivis, mille kerogeeni sisaldus on piisavalt suur, et tagada tootmiseks vajalik maht. Dikarboksüülhappeid ehk ainet, mida uuring taga ajas, kasutatakse maailmas väga laialt erinevate polümeeride toorainena ja see turg on tugevalt kasvamas,” kirjeldas Kaldas.

Kristiina Kaldas / Foto: Ilmar Saabas, Delfi Meedia  

TalTech teadurid kinnitasid, et projekti laboratoorse katseseadme töö tulemused on tunnistatud edukaks ning nüüd saab liikuda edasi järgmisesse ehk Kiviõlisse tööstusliku katseseadme ehitamise etappi.

//

Uudise allikad: Rohegeenius, Delfi Forte

Fotod: Ilmar Saabas / Delfi Meedia