Bringpack & RingKarp prügivabama tuleviku nimel

Kui valmis on Eesti turg ringseks karbirenditeenuseks ja kuidas nad on oma teenust kujundamas?

Kui armastad toitu koju tellida või oma lemmikrestoranist kaasa osta, oled ilmselt silmitsi seisnud ühekordsete nõude hulgaga, mis sellega kaasneb. Kui mõelda, kui palju prügi tekib ühel suurüritusel või ärilinnakutel, kus erinevad food truckid toitu müüvad, hakkab võib-olla isegi veidi kõhe. Mis oleks, kui seda kõike saaks loodussäästlikumalt majandada ja luua prügivabamat tulevikku?

Uurime täna kõrvuti stardijoonel seisvatelt Bringpackilt ja RingKarbilt, kuidas nad on muutmas toitlustussektori tulevikku, kui valmis on Eesti turg ringseks karbirenditeenuseks ja kuidas nad on oma teenust kujundamas. Bringpacki vastused andis Rasmus Rask ja RingKarbi omad Katarina Papp.

Millist probleemi asusite karbirendi teenusega lahendama ja miks otsustasite selle südameasjaks võtta? Avage palun veidi tausta korduskasutus-süsteemi olulisusest ja võibolla näidetest mujalt maailmast, mis innustasid seda ka Eestis katsetama.

Fotol: Bringpacki pakend

Bringpack: Mõttelaadi vajadus leida kestlikke pakendite lahendusi on ajas kasvanud. Minu jaoks “heureka” tekkis sellest, kui lootsin biolagunevate pakendite innovatsioonist head lahendust, mis lubaks pakendi süümepiinu tundmata ära visata.

Hetkel turul pakutavad biolagunevad pakendid on, aga kliima mõttes poolik lahendus. Pakendi eesmärk on hoida niiskust ning selleks on igal juhul vaja kilematerjali, polümeeri, mida iseseisvalt looduses ei esine. See lisatakse ka riisist, maisist või suhruroost toodetud pakenditele, mis omakorda teeb pakendilagundamise keeruliseks, sest loodus temast ise jagu ei saa. Polümeeri lagundamiseks on vaja eraldi keskkonda, mida ei ole tavapärases komposteerimiskastis välitingimustes. Täna läheb see nn biolagunev karp Eestis valdavalt ikkagi tavaprügisse põletamisele – seega on tegemist pigem rohepesuga.

Ühekordsete pakendite kasutamisega järgime lineaarset majandusmudelit – toodad, kasutad ja viskad minema. Tootmiskulu, ressursi kasutus ja mõju keskkonnale on ikkagi kordades suurem kui korduskasutatava pakendi puhul. Võrdluseks näiteks korduskasutataval pakendil on kasutusiga kuni tuhat pesukorda.

Fotol: RingKarp pakend

RingKarp: RingKarp sündis isiklikust probleemist – me ei saanud toitu kaasa osta, sest sellega kaasnes ebanormaalselt suur kogus prügi. Keskkonnateadlike klientidena oli meile ka selge, et keskkonna-sõbralikena tunduvad biolagunevad pakendid, mida lahendusena esitletakse, tegelikult seda ei ole. Pigem on biolagunevate pakendite näol tegemist rohepesuga, mille ohvriks on langenud nii toidukohad kui ka nende kliendid. Eestis ühekordseid toidukarpe ja joogitopse, sh biolagunevaid, ümber töödelda võimalik ei ole ja enamik biolagunevatest pakenditest kodukompostis ei lagune.

RingKarbiga soovime toidukohale pakkuda päriselt keskkonnasõbralikku lahendust oma toidu kaasamüümiseks. RingKarbi idee faasis olime meeldivalt üllatunud, et välismaal on sarnaseid korduskasutussüsteeme juba päris mitmeid. Saime palju tuge Kanada firmalt Mysupply ja Šveitsi firmalt RECircle.

Kirjeldage oma teenuse mudelit ja rääkige, kuidas selleni jõudsite, milline oli eeltöö ja miks otsustasite just selle kasuks?

Bringpack: Teadsime, et pandisüsteeme on varasemalt rakendatud mujal Euroopas, näiteks Saksamaal ja Hollandis. Saksamaal on levinud Recup ja Rebowl, mis rakendavad kohvikust-kohvikusse mudelit. Saad võtta näiteks oma kohvi ja tagastada selle sama toidukohaketi teise kohta.
See mudel toimib väga keskkonnateadlike inimeste seas ja ei ole massilahendus.

Meie teenuse puhul on kesksel kohal Cuploop süsteem, mis võimaldab tagastada kliendil nõu korjeautomaati. See lahendus vabastab toidukoha pakenditagastusega seotud toimingutest ja võimaldab neil keskenduda peamisele. Kliendi jaoks tähendab see, et ta saab valida ühekordse pakendi või korduskasutatava vahel, mille puhul ta peab välja käima väikese pesuraha 20 senti ja pandiraha 60 senti. Selle viimase saab ta ka tagasi, tuues pakendi korjeautomaati. Lihtne tänavalahendus, millega meil on plaanis laieneda üle linna peamistesse sõlmpunktidesse.

RingKarbiga alustades leppisime omavahel kokku mõningates punktides:

1) Keskkonnasõbralik valik korduskasutatava pakendi näol ei tohi olla kliendile kallim kui ühekordne pakend. Tahame ümber lükata arusaama, et keskkonnahoidlik eluviis on kallis. Sellepärast on meie karbid kliendile tasuta.

2) Inimesel peab olema motivatsioon ringkarbid ja -topsid tagasi tuua, sest ainult siis on tagatud, et need on päriselt ka korduskasutuses ja ringluses. Mitte ükski korduskasutatav pakend ei tohi jõuda prügikasti! Sellepärast on ringkarbil ja -topsil piisavalt kõrge pant!

3) Tagastus peab olema kliendi jaoks väga mugav!

4) Süsteemil peab oleme võimalikult väike keskkonnajalajälg!
RingKarbi karp ja tops on kliendile tasuta ja seda kasvõi kogu eluks. Küll aga tuleb esimesel ostul välja käia pandiraha 10€ karbi ja 5€ topsi eest. Kui inimene on toidu ära söönud, siis ta tagastab karbi või topsi mistahes RingKarbi võrgustikuga liitunud toidukohale. Kuna liitunud toidukoht on automaatselt ka karbi-topsi tagastuspunkt, siis on see kliendi jaoks väga mugav.

Klient saab toidukohalt vastu kas uue karbi koos toiduga või kogu pandiraha tagasi. Toidukoht suunab karbid oma nõudepesumasinasse pessu ja pandib karbi järgmisele kliendile. See, et kasutame ära toidukohtade võimekuse karpe pesta, on oluline keskkonnasääst, sest jääb ära igapäevane karpide transport avalikest kogumispunktidest pesujaamadesse ja siis jälle restoranideni.

Toidukoha vaatevinklist on RingKarbiga liitumine igaljuhul kasulik! Toidukoht tasub RingKarbi võrgustikus olemise eest kuutasu, mille eest ta saab endale sobivad karbid ja toimiva süsteemi, meiepoolse turunduse ja korraliku rahalise kokkuhoiu ühekorrapakendite arvelt. Mida rohkem toitu ringkarpides kaasa müüa, seda suurem on toidukoha sääst.
Kui toidukoht otsustab RingKarbi võrgustikust lahkuda, siis võtame meie temalt ringkarbid vastu ehk n-ö sulgeme ringi. Kulunud karbid suuname ümbertöötlemisse.

Alguses oli meie jaoks suurim väljakutse sobivate karpide leidmine. Üpriski viimasel hetkel leidsime Šveitsist alguse saanud üle-Euroopalise RECircle võrgustiku, kelle käest sobivad karbid saame. Oleme väga rahul, et leidsime karbid, mis on toodetud Euroopas, sest alternatiivid oleksid tulnud USAst või Hiinast. Kui alguses tarnisime RECircle’ilt vaid karpe ja topse, siis nüüdseks oleme ametlikult koostööpartnerid ja RingKarp kuulub nüüd pidevalt laienevasse üle-euroopalisse võrgustikku. Lisaks Eestile ringlevad ringkarbid ja topsid ka Šveitsis, Saksamaal, Taanis, Hollandis ja Itaalias.

Kirjeldage palun teie pakendite materjalivalikut ja selle juurde käivat eeltööd/analüüsi?

Fotol: RingKarp tarvikud

RingKarbi karbid koosnevad 70% ulatuses polübutüleen tereftalaadist, lühidalt PBT plastist ja 30% ulatuses klaasist. Karbid ei sisalda ohtlikke ftalaate ega teisi plasti pehmendajaid. Samuti ei ole meie karpides BPA-d ja karbi värv on toiduga kokkupuutel täiesti ohutu. Ringkarbid on ka veganitele sobivad, sest karbides ei ole kasutatud loomset rasva.
RingKarbi kaaned koosnevad polüpropüleen ehk PP-plastikust.
Ringkarbid on läbinud kõikvõimalikud ohutustestid tunnustatud laboris Šveitsis. Testid kinnitavad, et toiduga kokkupuutel on ringkarbid täiesti ohutud.

Loomulikult kaalusime võimalike variantidena nii klaasi, roostevaba terast aga ka eestimaist pilliroogu. Klaas on liiga raske ja kergesti purunev, karastatud klaasi ümber ei töödelda. Roostevaba terast ei saa kasutada mikrolaineahjus ja see on ka liiga hea soojusjuhtivusega (kuuma suppi sisse valades võib näpud ära kõrvetada). Pilliroost karbid jt biomaterjalid ei ole piisavalt vastupidavad. Me ei võitle plasti kui materjali vastu, vaid selle vastu, et seda kasutatakse ühekordselt.

Ringkarbid ja -topsid on korduskasutatavad vähemalt 200 korda ja oma eluea lõpus ümbertöödeldavad. Need on virnastatavad, neid võib kasutada mikrolaineahjus ja kuni 120 kraadini tavalises ahjus. Karpe võib pesta nõudepesumasinas, karpidesse võib panna kuuma toitu.

Fotol: Bringpack pakend

Bringpack: Otsustasime juba sissetöötatud süsteemide ja materjalide kasutamise kasuks nagu polüpropüleenplastik ja melamiin.
Sellest materjalist nõusid kasutavad enamus catering-ettevõtteid, haiglad, koolid, sööklad, kaitsevägi jne. Väldime innovaatilisi materjale, mida pole veel piisavalt uuritud ja mille mõju ei ole teada. Hetkel on meil valikus toidukarbid ja erineva suurusega joogitopsid, plaan on seda valikut laiendada.

Kes aitas teil teenust disainida ja tarbijateekonda nii toitlustusasutuste kui ka tavatarbija seisukohast kujundada? Mis olid peamised kriteeriumid?

Bringpack: Teenuse disainimiseks eraldi teenusedisainerit ei ole veel kasutanud. Küll on plaanis seda teha järgmises etapis, et saada parem ülevaade tarbijateekonnast ja võimalikest barjääridest. Esmase lahenduse puhul nõustas meid Jane Oblikas ja Bringpacki graafilise disaini taga seisab Bond Agency.

RingKarp: Teenuse disainimisel oleme nõu kuulda võtnud mitmetelt välismaal tegutsevatelt ettevõtetelt. Meid on nõustanud üle Euroopa tegutsev RECircle, kes on sarnast süsteemi väga edukalt rakendanud Šveitsis juba neli aastat. Oleme nõu pidanud restoranide omanikega ja küsinud tagasisidet lõpptarbijatelt. Osaleme Negavati roheideede konkursil ja oleme palju ka sealt abi saanud.

Kummale poole on hetkel nõudlus kaldu: kas toitlustusasutused kui teenuse otsesed tellijad või tarbijad, kes toitu koju tellivad ja otsivad lahendusi, mis nende tarbimisharjumustele pakuksid loodussõbralikemaid alternatiive?

Fotol: Bringpack pakenditagastusautomaat Balti Jaama turul

Bringpack: Üllataval kombel on piloteerimise käigus osutunud teenus populaarseks just linnakute, keskuste ja hubide pidajate seas (nt. Telliskivi Loomelinnak, Balti Jaama turg, Solarise keskus, huvi on tundnud ka Tallinna Linnavalitsus), kes ise opereerivad oma kinnisvara ja jäätmekorraldust ning on huvitatud keskkonnasõbralikumast korraldusest. Samuti ka suuremad avalikud üritused, kellel tekib hoomamatu kogus prügi. Ehk ettevõtjad, kes üritavad leida keskkonnasäästlikke lahendusi.

RingKarp: Nõudlus on olemas mõlemal poolel. Keskkonnateadlikud kliendid ootavad lahendusi väga ja õnneks on see sihtrühm aina kasvamas. Muidugi on veel ka inimesi, kes ühekorrapakendites probleemi ei näe. Nii nagu on erinevad inimesed, on erinevad ka toidukohad. On neid, kes haaravad RingKarbi võimalusest kohe kinni ja hakkavad tegutsema. On neid, kes ainult räägivad, ja on neid, keda see teema ei huvita.

Samamoodi on omavalitsusi, kes ideega kaasa tulevad ja n-ö meie selja taga on. Aga on jälle ka neid, kelle jaoks prügitekke vähendamine veel nii prioriteetne ei ole. Õnneks on selge, et ühekorrapakenditest on vaja loobuda varem või hiljem. Juba selle aasta juulis keelatakse ära vahtplast. Piirangud rakenduvad õige pea ka biolagunevatele pakenditele. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis aastaks 2026 tohib valmistoitu kaasa müüa ainult korduskasutuspakendis.

Mis karbiringlusteenuse väljatöötamise juures oli kõige raskem või kõige suuremaks takistuseks?

Bringpack: Väljakutsed ja keeruline periood alles algab. Teenus ise ei ole keeruline. Opereerime sisuliselt taarasüsteemi. Keeruline saab olema inimeste harjumuste muutmine, siin on võtmeküsimuseks, kuidas muuta pakendiringlus standardiks ja igapäevaseks tegevuseks. Sellest sõltub teenuse elujõulisus ja laia kasutajate ringi tekkimine. Siinkohal näen ühe lahendusena seda, et toidukoht näitab arvel eraldi ka muidu toidukorra sisse arvestatud ühekordse pakendi hinda. Klient näeb, et toidu tellimisel tasub ta ühekordse pakendi eest nt 20 eurosenti ja korduskasutava pakendi puhul 2 eurot, aga seejuures pandiraha saab täielikult tagasi.

RingKarp: Alguses oli üllatuslikult kõige suuremaks väljakutseks sobiva karbi leidmine. Nüüd paneme kõige suuremat rõhku sellele, et kommunikeerida pandi vajalikkust ja seda, et tegelikult on ringkarp ja ringtops inimesele tasuta ja seda kasvõi kogu eluks, sest soovi korral saab inimene KOGU pandiraha tagasi.

Fotol: RingKarp tarvikud

Millised ambitsioonid on tulevikuks?

Bringpack: Soov on laieneda Tallinnast ka Tartu ning loomulikult kasvatada teenuse kasutajaid. Tallinnas võiks olla ühel hetkel 150 kuni 200 automaati, et kõikidel peamistel tuiksoontel, tõmbekeskustel ja asumitel oleks oma.

RingKarp: Töötame selle nimel, et 2-3 aasta pärast ei telliks keegi valmistoitu ühekorrapakendites. Sügisest on võimalik ringkarpi tellida läbi äpi, mis võimaldab karbi ilma pandirahata kätte saada. Pant läheb maha alles siis, kui inimene ei ole karpi 10 päeva jooksul tagasi toonud. Kui ta lõpuks toob, siis ikkagi saab kogu raha tagasi.
2022 loodame restoranidele pakkuda lisaks praegusele 4 karbile ja 2 topsile ka burgeri- ja pitsakarpi.

Soovime koostööd teha ka omavalitsustega, koolide, haiglate, sotsiaalasutustega, avalike üritustega – kõikidega, kus valmistoit pakitakse ühekorrapakendisse. See ei pea nii olema. Lahendus RingKarbi näol on olemas.

 

Autor: Martina Tramberg