Pandipakendi tagastamiste rekord!
Pandipakendi süsteem on kena näide, kuidas tagasutussüsteemid kaudu saab tootja- müüja-tarbja- kogusmissüsteem- pakenditootja liita ühtlasse ringi, millega säästetakse toormaterjale. Eesti tarbja on nüüd rekonridliselt tagastanud pandipakendeid.
Pressiteade Eesti Pandipakendilt:
KÕIGI AEGADE REKORD: 333 MILJONIT PANDIPAKENDIT
07.02.2024
Möödunud aastal tagastasid Eesti elanikud üle 15 000 tonni pandipakendeid. Kokku tagastati 333 miljonit pandimärgiga pakendit ehk ühe inimese kohta 261. Selle näitajaga tõusis pandipakendite tagastus uuele rekordtasemele, kinnitades veelkord Eesti elanike suurt keskkonnateadlikkust.
2023 oli juba neljas järjestikune aasta, kui pandipakendeid rekordiliselt palju tagastati. Arvestades et 2019. a tagastasid tarbijad 250 miljonit pakendit, siis eelmise aasta lõpuks kasvas see näitaja kõikide pandimärgiga pakenditüüpide osas 25% ja jõudis 333 miljonini.
„Eelmise aasta statistikat vaadates näeme mitmeid positiivseid arenguid. Kuigi keskmised tagastusprotsendid on kõikide pakendiliikide osas veidi kasvanud, on tähelepanuväärsem number 333 miljonit pakendit – see on 40 miljonit rohkem kui alles kaks aastat tagasi. See näitab, et Eesti elanike ostujõud on viimastel aastatel pidevalt suurenenud ning õnneks on keskkonnast hoolimine astunud sellega samas või isegi veidi kiiremas tempos. Üldine teadlikkus ressursside säästmisest ja keskkonnasõbraliku elustiili väärtustamine annab lootust, et pandipakendite tagastusprotsent ületab varsti isegi 90% piiri,“ ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.
Pandipakendite tagastus sõltub ühelt poolt tarbijate keskkonnateadlikkusest, kuid teisalt ka sellest, kui palju tagatisrahaga joogipakendeid müüakse. Aasta kokkuvõttes suunas Eesti Pandipakend kümnest ostetud pakendist üheksa tagasi ringlusesse. See oli võimalik ainult tänu hoolsatele Eesti elanikele – hiljutise Turu-uuringute AS läbi viidud küsitluse järgi viib 96% Eesti elanikest koju kogunevat pandimärgisega taarat tagastuspunkti, sealjuures 90% teeb seda alati.
Kui keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 261 pandipakendit, siis kõige keskkonnateadlikumad inimesed elavad Hiiu- ja Saaremaal, kus üks elanik viis keskmiselt 316 ja 291 pakendit taaraautomaati. Kõige tagasihoidlikumad taaratagastajad leiab aga Ida-Viru maakonnast (172 pakendit elaniku kohta).
Eesti Pandipakend on 2005. aastal pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mis haldab ja korraldab üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist ja taaskasutamist. 2019. aastal lisandus Eesti Pandipakendi põhitegevusele ringmajandamist toetav korduskasutatavate joogitopside ja nõude rentimise teenus Panditops. Esimese nelja aasta jooksul renditi Panditopsi nõusid üle miljoni korra ning sellest sai suursündmuste nagu Viljandi Folk ja XIII noorte laulu- ja tantsupidu partner.
Vaata pandipakendi teekonda siit: https://youtu.be/IJ4lMhvWv7w.
Lisainformatsioon:
Kaupo Karba
Juhatuse liige
Eesti Pandipakend
Tel: 53449 557
E-post: kaupo@eestipandipakend.ee
Pilt: https://eestipandipakend.ee/
Valminud on uus jätkusuutlike pakendite disainijuhend
Pakenditega seotud keskkonnaprobleeme saab vähendada targa disainiga, mistõttu lõid Rohetiiger ja Keskkonnaministeerium tootjatele pakendite disainijuhendi, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.
Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada.
Disainijuhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend kuna probleem on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Kõige enam kasutatakse pakendites erinevaid plastikuid ning paraku ei ole lihtne ära hoida jäätmete sattumist keskkonda, mis tähendab, et koos pakendijäätmetega reostub keskkond ka plastikjäätmetega. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid, joogipudelid jms.
Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Sest kui toidupakendist järgmises etapis mingi muu materjal toodetakse, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. “Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,” selgitas ta.
Pakendite disainijuhendi saab alla laadida siit.
Joonisel: Euroopa Liidu jäätmekäitlushierarhia. Allikas: Pakendite disainijuhend
Uudise allikas: disainikeskus.ee
Anna hoogu: UNKNOT’i paberijääkidest pakketäidis
Kuni 17. detsembrini on Hooandjas võimalik õlg anna panna Eesti rõivatööstuse paberijääkidest valmistatud pakketäidismaterjali tootmisliini loomiseks. Projekt hõlmab endas vajaliku ning Euroopa regioonis ainulaadse masinapargi osade soetamist, ümberehitamist ning sisseseadistamist optimaalsemaks tootmiseks.
UNKNOT on iduettevõte, mis tegeleb ringmajanduslike toodete väljaarendamise ja tootmisega. Ettevõtte missioon on sõlmida lahti kohaliku rõivatööstuse murekohti, nagu materjalijäägid. Alustades tekstiiljäätmetega, on lõngaots tänaseks päevaks viinud ka probleemsete paberijääkideni.
Kevadise Negavati konkursi raames tõi UNKNOT turule pakketäidispaberi Eesti rõivatööstusjääkidest, mis tänasel päeval läheb mahakandmisele prügina. Sellest ei saa teha uut paberit, kuna see ei vasta ümbertöötlemise standarditele. Küll aga saab sellest luua ökoloogilise ja ringmajandusliku pakketäidise, mis kasutab ära juba olemasolevat jääki ja asendab plastikust pakketäidiseid nii kingikorvide loomisel kui ka kaupade pakkimisel.
Projektile saad hoogu anda siin ja UNKNOT’i tegemiste ja toodete kohta lugeda siit.
Innovaatilist pakkematerjali loov RAIKU võitis globaalse ettevõtluskonkursi
Creative Business Cup on globaalne ettevõtluskonkurss, mis väärtustab innovaatilisi ja loovaid äriideid. Esikoha pälvis Eestit esindav uudset pakkematerjali loov RAIKU, kes toodab puidujäätmetest pakkematerjali, asendamaks suuri keskkonnaprobleeme tekitavat mullikilet.
Tänavusel konkursil olid ülekaalukalt esindatud äriideed, mis pakkusid lahendusi ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele – kliima soojenemine, veepõud, plastijäätmed, saastunud õhk.
„Umbes 40% vineeri valmistamisel kasutatavast puidust jääb üle ja see põletatakse. Raiku teeb neist jääkidest keskkonnasõbralikku pakkematerjali, mis lisaks soodsale hinnale näeb ka hea välja,“ tutvustas oma toodet Karl Pärtel.
“Raiku äriidee lahendab jäätmete probleemi kogu tootmis- ning tarbimisahelas ning on igas mõttes jätkusuutlik. Selliseid lahendusi turg just ootabki,” kommenteeris võitjat Creative Business Cup’i eestvedaja Rasmus Wiinstedt Tscherning.
Uudise allikas: Loov Eesti
Fotod: raiku.co
Bringpack & RingKarp prügivabama tuleviku nimel
Kui valmis on Eesti turg ringseks karbirenditeenuseks ja kuidas nad on oma teenust kujundamas?
Kui armastad toitu koju tellida või oma lemmikrestoranist kaasa osta, oled ilmselt silmitsi seisnud ühekordsete nõude hulgaga, mis sellega kaasneb. Kui mõelda, kui palju prügi tekib ühel suurüritusel või ärilinnakutel, kus erinevad food truckid toitu müüvad, hakkab võib-olla isegi veidi kõhe. Mis oleks, kui seda kõike saaks loodussäästlikumalt majandada ja luua prügivabamat tulevikku?
Uurime täna kõrvuti stardijoonel seisvatelt Bringpackilt ja RingKarbilt, kuidas nad on muutmas toitlustussektori tulevikku, kui valmis on Eesti turg ringseks karbirenditeenuseks ja kuidas nad on oma teenust kujundamas. Bringpacki vastused andis Rasmus Rask ja RingKarbi omad Katarina Papp.
Millist probleemi asusite karbirendi teenusega lahendama ja miks otsustasite selle südameasjaks võtta? Avage palun veidi tausta korduskasutus-süsteemi olulisusest ja võibolla näidetest mujalt maailmast, mis innustasid seda ka Eestis katsetama.
Fotol: Bringpacki pakend
Bringpack: Mõttelaadi vajadus leida kestlikke pakendite lahendusi on ajas kasvanud. Minu jaoks “heureka” tekkis sellest, kui lootsin biolagunevate pakendite innovatsioonist head lahendust, mis lubaks pakendi süümepiinu tundmata ära visata.
Hetkel turul pakutavad biolagunevad pakendid on, aga kliima mõttes poolik lahendus. Pakendi eesmärk on hoida niiskust ning selleks on igal juhul vaja kilematerjali, polümeeri, mida iseseisvalt looduses ei esine. See lisatakse ka riisist, maisist või suhruroost toodetud pakenditele, mis omakorda teeb pakendilagundamise keeruliseks, sest loodus temast ise jagu ei saa. Polümeeri lagundamiseks on vaja eraldi keskkonda, mida ei ole tavapärases komposteerimiskastis välitingimustes. Täna läheb see nn biolagunev karp Eestis valdavalt ikkagi tavaprügisse põletamisele – seega on tegemist pigem rohepesuga.
Ühekordsete pakendite kasutamisega järgime lineaarset majandusmudelit – toodad, kasutad ja viskad minema. Tootmiskulu, ressursi kasutus ja mõju keskkonnale on ikkagi kordades suurem kui korduskasutatava pakendi puhul. Võrdluseks näiteks korduskasutataval pakendil on kasutusiga kuni tuhat pesukorda.
Fotol: RingKarp pakend
RingKarp: RingKarp sündis isiklikust probleemist – me ei saanud toitu kaasa osta, sest sellega kaasnes ebanormaalselt suur kogus prügi. Keskkonnateadlike klientidena oli meile ka selge, et keskkonna-sõbralikena tunduvad biolagunevad pakendid, mida lahendusena esitletakse, tegelikult seda ei ole. Pigem on biolagunevate pakendite näol tegemist rohepesuga, mille ohvriks on langenud nii toidukohad kui ka nende kliendid. Eestis ühekordseid toidukarpe ja joogitopse, sh biolagunevaid, ümber töödelda võimalik ei ole ja enamik biolagunevatest pakenditest kodukompostis ei lagune.
RingKarbiga soovime toidukohale pakkuda päriselt keskkonnasõbralikku lahendust oma toidu kaasamüümiseks. RingKarbi idee faasis olime meeldivalt üllatunud, et välismaal on sarnaseid korduskasutussüsteeme juba päris mitmeid. Saime palju tuge Kanada firmalt Mysupply ja Šveitsi firmalt RECircle.
Kirjeldage oma teenuse mudelit ja rääkige, kuidas selleni jõudsite, milline oli eeltöö ja miks otsustasite just selle kasuks?
Bringpack: Teadsime, et pandisüsteeme on varasemalt rakendatud mujal Euroopas, näiteks Saksamaal ja Hollandis. Saksamaal on levinud Recup ja Rebowl, mis rakendavad kohvikust-kohvikusse mudelit. Saad võtta näiteks oma kohvi ja tagastada selle sama toidukohaketi teise kohta.
See mudel toimib väga keskkonnateadlike inimeste seas ja ei ole massilahendus.
Meie teenuse puhul on kesksel kohal Cuploop süsteem, mis võimaldab tagastada kliendil nõu korjeautomaati. See lahendus vabastab toidukoha pakenditagastusega seotud toimingutest ja võimaldab neil keskenduda peamisele. Kliendi jaoks tähendab see, et ta saab valida ühekordse pakendi või korduskasutatava vahel, mille puhul ta peab välja käima väikese pesuraha 20 senti ja pandiraha 60 senti. Selle viimase saab ta ka tagasi, tuues pakendi korjeautomaati. Lihtne tänavalahendus, millega meil on plaanis laieneda üle linna peamistesse sõlmpunktidesse.
RingKarbiga alustades leppisime omavahel kokku mõningates punktides:
1) Keskkonnasõbralik valik korduskasutatava pakendi näol ei tohi olla kliendile kallim kui ühekordne pakend. Tahame ümber lükata arusaama, et keskkonnahoidlik eluviis on kallis. Sellepärast on meie karbid kliendile tasuta.
2) Inimesel peab olema motivatsioon ringkarbid ja -topsid tagasi tuua, sest ainult siis on tagatud, et need on päriselt ka korduskasutuses ja ringluses. Mitte ükski korduskasutatav pakend ei tohi jõuda prügikasti! Sellepärast on ringkarbil ja -topsil piisavalt kõrge pant!
3) Tagastus peab olema kliendi jaoks väga mugav!
4) Süsteemil peab oleme võimalikult väike keskkonnajalajälg!
RingKarbi karp ja tops on kliendile tasuta ja seda kasvõi kogu eluks. Küll aga tuleb esimesel ostul välja käia pandiraha 10€ karbi ja 5€ topsi eest. Kui inimene on toidu ära söönud, siis ta tagastab karbi või topsi mistahes RingKarbi võrgustikuga liitunud toidukohale. Kuna liitunud toidukoht on automaatselt ka karbi-topsi tagastuspunkt, siis on see kliendi jaoks väga mugav.
Klient saab toidukohalt vastu kas uue karbi koos toiduga või kogu pandiraha tagasi. Toidukoht suunab karbid oma nõudepesumasinasse pessu ja pandib karbi järgmisele kliendile. See, et kasutame ära toidukohtade võimekuse karpe pesta, on oluline keskkonnasääst, sest jääb ära igapäevane karpide transport avalikest kogumispunktidest pesujaamadesse ja siis jälle restoranideni.
Toidukoha vaatevinklist on RingKarbiga liitumine igaljuhul kasulik! Toidukoht tasub RingKarbi võrgustikus olemise eest kuutasu, mille eest ta saab endale sobivad karbid ja toimiva süsteemi, meiepoolse turunduse ja korraliku rahalise kokkuhoiu ühekorrapakendite arvelt. Mida rohkem toitu ringkarpides kaasa müüa, seda suurem on toidukoha sääst.
Kui toidukoht otsustab RingKarbi võrgustikust lahkuda, siis võtame meie temalt ringkarbid vastu ehk n-ö sulgeme ringi. Kulunud karbid suuname ümbertöötlemisse.
Alguses oli meie jaoks suurim väljakutse sobivate karpide leidmine. Üpriski viimasel hetkel leidsime Šveitsist alguse saanud üle-Euroopalise RECircle võrgustiku, kelle käest sobivad karbid saame. Oleme väga rahul, et leidsime karbid, mis on toodetud Euroopas, sest alternatiivid oleksid tulnud USAst või Hiinast. Kui alguses tarnisime RECircle’ilt vaid karpe ja topse, siis nüüdseks oleme ametlikult koostööpartnerid ja RingKarp kuulub nüüd pidevalt laienevasse üle-euroopalisse võrgustikku. Lisaks Eestile ringlevad ringkarbid ja topsid ka Šveitsis, Saksamaal, Taanis, Hollandis ja Itaalias.
Kirjeldage palun teie pakendite materjalivalikut ja selle juurde käivat eeltööd/analüüsi?
Fotol: RingKarp tarvikud
RingKarbi karbid koosnevad 70% ulatuses polübutüleen tereftalaadist, lühidalt PBT plastist ja 30% ulatuses klaasist. Karbid ei sisalda ohtlikke ftalaate ega teisi plasti pehmendajaid. Samuti ei ole meie karpides BPA-d ja karbi värv on toiduga kokkupuutel täiesti ohutu. Ringkarbid on ka veganitele sobivad, sest karbides ei ole kasutatud loomset rasva.
RingKarbi kaaned koosnevad polüpropüleen ehk PP-plastikust.
Ringkarbid on läbinud kõikvõimalikud ohutustestid tunnustatud laboris Šveitsis. Testid kinnitavad, et toiduga kokkupuutel on ringkarbid täiesti ohutud.
Loomulikult kaalusime võimalike variantidena nii klaasi, roostevaba terast aga ka eestimaist pilliroogu. Klaas on liiga raske ja kergesti purunev, karastatud klaasi ümber ei töödelda. Roostevaba terast ei saa kasutada mikrolaineahjus ja see on ka liiga hea soojusjuhtivusega (kuuma suppi sisse valades võib näpud ära kõrvetada). Pilliroost karbid jt biomaterjalid ei ole piisavalt vastupidavad. Me ei võitle plasti kui materjali vastu, vaid selle vastu, et seda kasutatakse ühekordselt.
Ringkarbid ja -topsid on korduskasutatavad vähemalt 200 korda ja oma eluea lõpus ümbertöödeldavad. Need on virnastatavad, neid võib kasutada mikrolaineahjus ja kuni 120 kraadini tavalises ahjus. Karpe võib pesta nõudepesumasinas, karpidesse võib panna kuuma toitu.
Fotol: Bringpack pakend
Bringpack: Otsustasime juba sissetöötatud süsteemide ja materjalide kasutamise kasuks nagu polüpropüleenplastik ja melamiin.
Sellest materjalist nõusid kasutavad enamus catering-ettevõtteid, haiglad, koolid, sööklad, kaitsevägi jne. Väldime innovaatilisi materjale, mida pole veel piisavalt uuritud ja mille mõju ei ole teada. Hetkel on meil valikus toidukarbid ja erineva suurusega joogitopsid, plaan on seda valikut laiendada.
Kes aitas teil teenust disainida ja tarbijateekonda nii toitlustusasutuste kui ka tavatarbija seisukohast kujundada? Mis olid peamised kriteeriumid?
Bringpack: Teenuse disainimiseks eraldi teenusedisainerit ei ole veel kasutanud. Küll on plaanis seda teha järgmises etapis, et saada parem ülevaade tarbijateekonnast ja võimalikest barjääridest. Esmase lahenduse puhul nõustas meid Jane Oblikas ja Bringpacki graafilise disaini taga seisab Bond Agency.
RingKarp: Teenuse disainimisel oleme nõu kuulda võtnud mitmetelt välismaal tegutsevatelt ettevõtetelt. Meid on nõustanud üle Euroopa tegutsev RECircle, kes on sarnast süsteemi väga edukalt rakendanud Šveitsis juba neli aastat. Oleme nõu pidanud restoranide omanikega ja küsinud tagasisidet lõpptarbijatelt. Osaleme Negavati roheideede konkursil ja oleme palju ka sealt abi saanud.
Kummale poole on hetkel nõudlus kaldu: kas toitlustusasutused kui teenuse otsesed tellijad või tarbijad, kes toitu koju tellivad ja otsivad lahendusi, mis nende tarbimisharjumustele pakuksid loodussõbralikemaid alternatiive?
Fotol: Bringpack pakenditagastusautomaat Balti Jaama turul
Bringpack: Üllataval kombel on piloteerimise käigus osutunud teenus populaarseks just linnakute, keskuste ja hubide pidajate seas (nt. Telliskivi Loomelinnak, Balti Jaama turg, Solarise keskus, huvi on tundnud ka Tallinna Linnavalitsus), kes ise opereerivad oma kinnisvara ja jäätmekorraldust ning on huvitatud keskkonnasõbralikumast korraldusest. Samuti ka suuremad avalikud üritused, kellel tekib hoomamatu kogus prügi. Ehk ettevõtjad, kes üritavad leida keskkonnasäästlikke lahendusi.
RingKarp: Nõudlus on olemas mõlemal poolel. Keskkonnateadlikud kliendid ootavad lahendusi väga ja õnneks on see sihtrühm aina kasvamas. Muidugi on veel ka inimesi, kes ühekorrapakendites probleemi ei näe. Nii nagu on erinevad inimesed, on erinevad ka toidukohad. On neid, kes haaravad RingKarbi võimalusest kohe kinni ja hakkavad tegutsema. On neid, kes ainult räägivad, ja on neid, keda see teema ei huvita.
Samamoodi on omavalitsusi, kes ideega kaasa tulevad ja n-ö meie selja taga on. Aga on jälle ka neid, kelle jaoks prügitekke vähendamine veel nii prioriteetne ei ole. Õnneks on selge, et ühekorrapakenditest on vaja loobuda varem või hiljem. Juba selle aasta juulis keelatakse ära vahtplast. Piirangud rakenduvad õige pea ka biolagunevatele pakenditele. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis aastaks 2026 tohib valmistoitu kaasa müüa ainult korduskasutuspakendis.
Mis karbiringlusteenuse väljatöötamise juures oli kõige raskem või kõige suuremaks takistuseks?
Bringpack: Väljakutsed ja keeruline periood alles algab. Teenus ise ei ole keeruline. Opereerime sisuliselt taarasüsteemi. Keeruline saab olema inimeste harjumuste muutmine, siin on võtmeküsimuseks, kuidas muuta pakendiringlus standardiks ja igapäevaseks tegevuseks. Sellest sõltub teenuse elujõulisus ja laia kasutajate ringi tekkimine. Siinkohal näen ühe lahendusena seda, et toidukoht näitab arvel eraldi ka muidu toidukorra sisse arvestatud ühekordse pakendi hinda. Klient näeb, et toidu tellimisel tasub ta ühekordse pakendi eest nt 20 eurosenti ja korduskasutava pakendi puhul 2 eurot, aga seejuures pandiraha saab täielikult tagasi.
RingKarp: Alguses oli üllatuslikult kõige suuremaks väljakutseks sobiva karbi leidmine. Nüüd paneme kõige suuremat rõhku sellele, et kommunikeerida pandi vajalikkust ja seda, et tegelikult on ringkarp ja ringtops inimesele tasuta ja seda kasvõi kogu eluks, sest soovi korral saab inimene KOGU pandiraha tagasi.
Fotol: RingKarp tarvikud
Millised ambitsioonid on tulevikuks?
Bringpack: Soov on laieneda Tallinnast ka Tartu ning loomulikult kasvatada teenuse kasutajaid. Tallinnas võiks olla ühel hetkel 150 kuni 200 automaati, et kõikidel peamistel tuiksoontel, tõmbekeskustel ja asumitel oleks oma.
RingKarp: Töötame selle nimel, et 2-3 aasta pärast ei telliks keegi valmistoitu ühekorrapakendites. Sügisest on võimalik ringkarpi tellida läbi äpi, mis võimaldab karbi ilma pandirahata kätte saada. Pant läheb maha alles siis, kui inimene ei ole karpi 10 päeva jooksul tagasi toonud. Kui ta lõpuks toob, siis ikkagi saab kogu raha tagasi.
2022 loodame restoranidele pakkuda lisaks praegusele 4 karbile ja 2 topsile ka burgeri- ja pitsakarpi.
Soovime koostööd teha ka omavalitsustega, koolide, haiglate, sotsiaalasutustega, avalike üritustega – kõikidega, kus valmistoit pakitakse ühekorrapakendisse. See ei pea nii olema. Lahendus RingKarbi näol on olemas.
Autor: Martina Tramberg
Onu Eskimo uued jäätisepakendid on 50% taaskasutatud materjalist
Balbiino tuleb välja unikaalse jäätisepakendiga, millest 50% on taaskasutatud materjalist.
Esimeste pääsukestena jõuavad väiksema jalajäljega innovaatilises pakendis müügile Onu Eskimo jäätised, mille pakendid on kujundanud pakendiagentuur KOOR. Tegemist on ainulaadse jäätisepakendiga kogu Läänemere ja Skandinaavia piirkonnas.
Onu Eskimo uued pakendid lõi pakendiagentuur KOOR.
Balbiino tegevjuhi Kaido Saluranna sõnul moodustab jäätisetootmises suure osa keskkonnajalajäljest plastpakend, millele on ettevõte püüdnud juba aastaid leida säästlikumaid alternatiive. „Rääkides oma soovidest hea partneri, pakenditootja Estikoga, jõudsime koostöös jäätiseturul unikaalse pakendini, millest 50% on juba käibel olnud plast*. Kaotamata seejuures võimalust pakendit taas ümber töötada,“ ütles Salurand.
Esimesena saavad keskkonnasäästlikuma pakendi Onu Eskimo koonuse-, topsi- ja pulgajäätised. Tulevikus on plaan panna loodussäästlikumasse ümbrisesse kõik Balbiino impulsstooted.
„Ühes aastas kulub Onu Eskimo pulga- ja vahvlijäätistele 7000 tonni pakendit. See tähendab, et edaspidi vähendame esmatasandi plasti tootmist tänu sellele sammule juba poole võrra. Hea meel on ka selle üle, et unikaalset 50-50-pakendit saab hiljem taas ümbertöötamisse suunata,“ kirjeldas Salurand keskkonnale avaldatavat mõju.
Uus jäätisepakend pole ainus, mis Onu Eskimo jäätistega sel aastal turule jõuab
Muutunud on ka legendaarsele jäätisemeistrile Evald Roomale ehk Onu Eskimole pühendatud jäätisesarja välimus ja sisu. „Selle aasta kevadel anname armastatud jäätisesarjale täiesti uue hingamise – uus pakend, uus välimus ja uued maitsed. Alles jääb vaid Onu Eskimo nimi, mis kannab endas peaaegu sajandipikkuseid Eesti jäätisetraditsioone ja väärtuslikku toidukultuuri,“ kirjeldas Salurand brändi muutust. Onu Eskimo valikus on kolme maitsega vahvlitopsid ja pulgajäätised ning seitse vahvlikoonuses jäätist.
Peale plastikoguse vähendamise on viimastel aastatel Balbiinos tehtud palju keskkonda toetavaid investeeringuid, mis vähendavad oluliselt vee- ja energiatarbimist. Igal aastal suunatakse ligi üheksa tonni tootmisjääke põllumajandussektorisse loomasöödaks, edendades seeläbi ringmajandust. Veel saadetakse ringlusesse kõik kohapeal tootmises tekkiv plast ja kartong ning kõikjal hoonetes on üle mindud energiasäästlikele LED-lampidele. Samuti kasutatakse külma tootmisel tekkinud energiat oma tarbevee soojendamiseks.
Tutvu Balbiino keskkonnasammudega: www.balbiino.ee/rohepoore.
* kasutades massi tasakaalu printsiipi.
Balbiino loovagentuur on Taevas Ogilvy, kommunikatsiooniagentuur Ogilvy PR ning meediaagentuur Inspired Universal McCann. Pakenid kujundas pakendiagentuur KOOR.
Artikkel on refereeritud Turunduajate Liidu (TULI) kodulehelt.
Ringmajanduse KUIDAS? sessioon 6 – ‘‘Milline on jätkusuutlik pakend?‘‘
20. mail, kell 16:00 – 17:30 toimub järjekordne Ringmajanduse KUIDAS? Sessioon. Sel korral räägime lähemalt pakenditest. Milline on jätkusuutlik pakend? Sõna saavad ringmajanduse ja -disaini eksperdid ning Balbiino, Estiko Plastari ja Ringkarp esindajad.
Ringmajanduse KUIDAS? sessioonid on avatud ruum ettevõtetele ja disaineritele oma kogemuste vahetamiseks. Me väldime abstraktseid kontseptsioone ja otsime vastust küsimusele KUIDAS on asi ellu toodud. Miks on sellist ringmajanduse lahendust tegema hakatud? Kuidas selle arendamine käis (mis oli lihtne, põnev, raske)? Mis sellest lõpuks sai? Selline lähenemine aitab teistel ettevõtjatel õppida ja inspireeruda tegelikust kogemusest, mitte pelgalt ilusatest mõtetest.
Kuupäev: 20. mai 2021
Kell: 16:00 – 17:30
Kõnelejad: Harri Moora (EKJA), Heikki Põhi (Balbiino), Taavi Tikk (Estiko Plastar), Katarina Papp (Ringkarp)
Vestlust suunab: Mihkel-Emil Mikk (MI/KL)
Keel: eesti
Koht: ZOOM
Maksumus: Tasuta
Sihtgrupp: ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, disainerid, ringmajanduse eksperdid, tootearendajad, turundajad ja kõik teised huvilised.
Ajakava:
16:00-16:05 Sissejuhatus – Mihkel-Emil Mikk (MI/KL)
16:05-16:25 Ülevaade ringsete pakendimaterjalide ja -süsteemide arengust – Harri Moora (EKJA)
16:25-16:50 Ühekordse pakendi disain “Onu Eskimo” jäätise näitel. Heikki Põhi (Balbiino) ja Taavi Tikk (Estiko Plastar)
16:50-17:10 Toote-teenuse pakendi näide: korduskasutamise süsteemid – Katarina Papp (RingKarp)
17:10-17:30 Avatud arutelu
Kõnelejad:
Fotol: Harri Moora
Harri Moora on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse keskkonnakorralduse programmi juhataja ja vanemekspert ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) juhatuse liige. Harri Mooral on magistrikraadi keskkonnapoliitika ja -majanduse valdkonnas (Lundi Ülikool) ja doktorikraadi keskkonnatehnoloogia valdkonnas (Tallinna Tehnikaülikool). Ta omab pikaajalist töökogemust säästva tarbimise ja tootmise, säästva jäätmekäitluse ja ringmajanduse valdkonnas. Harri Moora on osalenud eksperdina paljudes rahvusvahelistes arendusprojektides ja poliitikaanalüüsides ning viinud läbi ettevõtetele suunatud keskkonnajuhtimise ja öko(ring)disaini koolitusi. Igapäevane töö nii Eesti kui rahvusvaheliste ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega on andnud talle hea ülevaate ja sügava mõistmise erinevatest ringmajanduse strateegiatest ja lähenemistest.
Fotol: Katarina Papp
Katarina Papp, RingKarp
RingKarbi taga on kolm ühe pere naist Katarina Papp, Hanna Pintson ja Kadrin Pintson. RingKarp pakub toidukohale võimalust toitu ja jooki kaasa müüa ja klientidel seda kaasa osta prügivabalt korduskasutatavates toidukarpides ja joogitopsides. RingKarp loob võrgustikku ja mida rohkem on võrgustikuga liitunud toidukohti seda mugavam on teenus lõpptarbijale. Märtsi- ja aprillikuus viiisime läbi esimese pilootprojekti ja nüüd oleme võrgustikku laiendamas üle kogu Eesti. Oleme jõudnud ka Negavati roheideede konkurssil TOP10 hulka. Katarina Papp räägib lähemalt, millised edusammud ja väljakutsed on RingKarpi seni saatnud.
Fotol: Mihkel-Emil Mikk
Mihkel-Emil on tööstusdisainer ja õppejõud EKA Tootedisaini osakonnas. Oma suurimaks kireks ja fookusteemaks peab ta disaini praktikaid, kus otsib võimalusi objektide, teenuste ja süsteemide jätkusuutlikumaks muutmiseks. Mihkel-Emil leiab, et peame liikuma jätkusuutlikuma tuleviku suunas ning murdma lineaarse tarbimise mudeli. See tähendab disainima tooteid ja teenuseid mis võimaldaksid vähendada tarbimist ja ületootmist, sellejuures kasvatades kõigi heaolu. Mihkel-Emil on ka tööstusdisaini stuudio MI/KL üks partneritest.
Fotol: Taavi Tikk
Taavi Tikk on Estiko-Plastar AS Tootearendusjuht. Igapäevatöö on ta seotud uudsete pakendilahenduste väljatöötamise, klientide nõustamise ja viimased aastad ka suures mahus jätkusuutlike pakendite arendusprojektidega. Peamine eesmärk on välja töötada parimate tavade alusel ümbertöödeldavad ja maksimaalselt ressurssi säästvad pakendid, pidades alati silmas toidu säilivuse aspekte. Samuti püüab Estiko-Plaster olla uute nõuete ja regulatsioonide jõustumisest sammuke eespool, aidates nii ka oma klientidel kiirete muutustega sammu pidada.
Fotol: Heikki Põhi
Heikki Põhi on Balbiino turundusdirektor, kelle vastutusvaldkond on Balbiino kaubamärkide tootearendus ja turundus. Omades 25 aastast toidutööstuste turunduse vedaja staaži, on Heikkil ette näidata üsna mahukas erinevate toodete turule toomise, sealhulgas ka eba-õnnestumiste, kogemus. Koorijuhi haridusega loomeinimesena on ta suutnud mõnelgi korral vältida tavapärast ja leida tootele või kauba-märgile huvipakkuv kontseptsioon või eristuv lansseerimislahendus.
///
Ringmajanduse KUIDAS? sessioone korraldavad Eesti Disainikeskus ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.
Vaata KUIDAS? sessioonide salvestusi Eesti Disainikeskuse Youtube kanalis