Ringdisaini auditi koolitus 14-15.01
Eesti Disainikeskus kutsub osalema ringdisaini auditi koolitusele ringdisaini huvi ja kompetentsiga disainereid, ringmajanduse spetsialiste ja ettevõtete kestlikkuse eksperte. Koolituse raames omandatakse ringdisaini auditi teostamiseks vajalik metoodika, mis annab oskuse olla ettevõtetele väliseks partneriteks auditi läbiviimisel.
Loe rohkem: disainikeskus.ee
Registreeri siin
KIKil uus toetusmeede ringdisaini rakendamiseks
Taotlusvoor avaneb hiljemalt 16.detsember KIKi kodulehel täpsem info.
Pressiteade Kliimaministeeriumi kodulehelt:
Kliimaministeerium töötas välja toetuse ringmajanduse ärimudelite arendamiseks, mis aitab muuta Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid keskkonnasõbralikumaks.
“Ringmajanduse ärimudelite toetus aitab panustada jäätmereformi elluviimisesse. Jäätmete parema liigiti kogumise abil saame uuele ringile suunata rohkem ressurssi ning see loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks,” sõnas taristuminister Vladimir Svet.
„Ettevõtjad saavad uue toetuse abil oma ärimudeleid ümber kujundada selliselt, et tooted püsiksid kauem kasutuses, eelistataks rohkem jagamislahendusi ning juba tekkinud jäätmed jõuaksid uuesti kasutusse. Jäätmete ja tootmisjääkide nutikas taaskasutamine loob ettevõtetele konkurentsieeliseid läbi keskkonnajalajälje vähendamise, samuti annab võimaluse luua kõrgema lisandväärtusega töökohti,“ lisas minister.
Toetuse abil saab arendada tooteid ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua erinevate toodete jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.
Investeeringuteks eraldatakse kokku 4,5 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Detsembris avaneva vooru eelarve on 2 miljonit eurot ja maksimaalne toetus ühe projekti kohta küündib ligi 48 protsendini, sõltudes ettevõtte asukohast ja suurusest. Ühe projekti maksimaalne toetussumma on ligi 100 tuhat eurot.
Taotleja saab olla äriühing, ettevõtjast kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus, kohalike omavalitsuste liit, mittetulundusühing või sihtasutus.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru hiljemalt 16. detsembril. Täpsema taotlemisinfo avaldab KIK oma kodulehel .
Kliimaministeerium investeerib jäätmereformi läbiviimiseks ringmajandusse erinevate toetustega kokku üle 100 miljoni euro, mis on pärit Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Jäätmereformiga saab lähemalt tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.
KADRI LAUBE
Elukeskkonna ja ringmajanduse kommunikatsiooninõunik
+37258851103
kadri.laube@kliimaministeerium.ee
EU ökodisaini foorumi kutse!
Euroopa Komisjon avab taotlusvooru uue ökodisaini foorumi liikmeks saamiseks vastavalt säästlike toodete ökodisaini määrusele (ESPR). Foorumil on oluline roll ESPR-i rakendamisel, kaasates kõiki sidusrühmi ringluspõhisemate, energiatõhusamate ja kestlikumate toodete reeglite väljatöötamisse.
Uus ökodisaini foorum koondab endas tööstuse, kodanikuühiskonna ja teadusasutuste esindajaid ning liikmesriikide määratud eksperte. Tuginedes ökodisaini direktiivi rakendamise kogemusele, konsulteerib Komisjon foorumi liikmetega ESPR-i peamistes valdkondades. Nende hulka kuuluvad ökodisaini nõuded, mille eesmärk on muuta tooted kestlikumaks ja luua tugev EL-i turg nende jaoks, ESPR-i tööplaanid, turujärelevalvemehhanismid, eneseregulatsiooni meetmed ning müümata tarbekaupade hävitamise keeld. Samuti on ökodisaini foorumil nõuandev roll energiamärgistuse eeskirjade rakendamisel.
Kandideerimiseks vajalikke kriteeriume täitvad organisatsioonid ja isikud saavad esitada oma taotlused kuni 5. detsembrini kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Taotlusi hindab komisjon. Liikmesriikide ja teiste avalik-õiguslike asutuste esindajad määratakse komisjonilt saadud otsese kutse alusel.
Tõlgitud aadressilt: https://circulareconomy.europa.eu/platform/en/news-and-events/all-news/european-commission-opens-call-members-new-ecodesign-forum
Uus ERASMUS+ Ringdisaini oskuste edendamise projekt sai stardi!
Ringdisaini õppeprogramm –Circular Design Training Program ( CDTP) 01/09/2024 – 31/08/2025.
Euroopa Liidu programmi Erasmus+ rahastatav projekt.
Eesti Disainikeskus ja Soome LAB Rakenduskõrgkooli koostöös.
Projekti eesmärk on vähendada teadmiste lünka. Tõsta Soome ja Eesti disainiprofessionaalide oskusi rohepöörde ja ringmajanduse lahenduste loomisel. Samuti soovitakse parandada disaineritele kindlust tööturul, pakkudes paremaid täiend- ja ümberõppe võimalusi. Selle saavutamiseks töötatakse välja ringdisaini koolitusmoodul, mis annab vajalikud teadmised ja oskused ringdisainist ning tulevikusuundadest.
Projekti raames uuritakse Euroopa parimaid praktikaid ringdisaini koolitustes, luuakse 15 EAP koolitusmoodul ja materjalid, mis on digitaalselt kättesaadavad, ning luuakse strateegilisi koostöösuhteid erinevate sidusrühmadega. Lõpptulemusena valmib ringdisaini koolitust käsitlev uurimus, koolitusmooduli õppekava ja materjalid, mida saab kasutada disainiõppes ja ümberõppes, ning ekspertide kogukond. Tulemused on rakendatavad ka teistes riikides.
Ringdisainist saab EL uus norm!
18. Juuli 2024
Uus ajastu keskkonnasõbralikele toodetele
Euroopas on astutud suur samm rohelisema tuleviku suunas!
18. juulil 2024 jõustus uus õigusakt, mis tagab toodete keskkonnasõbralikkuse ja ringlussevõtu võimaluse.
See tähendab, et varsti on poodides üha enam kaupu, mis on keskkonnale säästlikumad: need kestavad kauem, neid saab kergemini parandada ja ringlusse lasta. Samuti sisaldavad need vähem kahjulikke aineid ning on valmistatud suuremas osas ringlussevõetud materjalidest.
Keskkonnasõbralikul tootel on tõenäoliselt üks või mitu järgmistest omadustest:
- Tarbib vähem energiat
- Kestab kauem
- On hõlpsasti parandatav
- Osad on kergesti lahti võetavad ja taaskasutatavad
- Sisaldab vähem kahjulikke aineid
- On kergesti ringlussevõetav
- Sisaldab rohkem ringlussevõetud materjali
- Omab väiksemat süsiniku- ja keskkonnajalajälge kogu eluea jooksul
Uue ESPR seadusega luuakse raamistik, mille põhjal hakatakse järk-järgult kehtestama konkreetseid nõudmisi erinevate tootegruppidele. See on suur samm meie planeedi kaitsmisel ja Euroopa majanduse konkurentsivõime tugevdamisel.
Uued ökodisaini nõuded toodetele aitavad:
- Tõhustada toodete vastupidavust, taaskasutatavust, uuendatavust ja parandatavust
- Muuta tooted energiat ja ressursse tõhusamaks
- Vähendada ringlusmajandust takistavate ainete kasutamist
- Suurendada ringlussevõetud materjalide kasutamist
- Lihtsustada toodete ümberehitamist ja ringlussevõttu
- Kehtestada reeglid süsiniku- ja keskkonnajalajälje kohta
- Parandada toote keskkonnasõbralikkuse kohta kättesaadava teabe kvaliteeti
Uus regulatsioon sisaldab meetmeid:
- Digitaalne tootepass
- Reeglid müümata jäänud toodete hävitamise kohta
- Keskkonnasõbralikud hanked
Rohkem infot leiad siit: [link õigusaktile]
Eesti sportlased kannavad Pariisi olümpiamängudel ümbertöödeldud ja taaskasutatud materjalist rõivaid
Eesti sportlased kannavad Pariisi suveolümpiamängudel Reet Ausi disainitud ümbertöödeldud materjalist teksarõivaid ja taaskasutatud kangast T-särke.
„See kangas on loodud 100% ümbertöödeldud kiust, millest 50% tootmisjäägid ja 50% tselluloosi jäägid,” selgitas Reet Aus. “Teine osa kollektsioonist ehk T-särgid on tehtud tööstuslikku väärtustava taaskasutuse põhimõtte alusel, kasutades tootmisest ülejäävaid kangaid. Selle kollektsiooni iva on teha rõivaid nii, et keskkonna mõju oleks minimaalne või olemasolevat probleemi lahendav. Mul on hea meel, et on organisatsioone, kes meiega kaasa mõtlevad.”
Ausil olümpiaga ka eriline kokkupuude – tema ema Linda Roos-Himma disainis 1980. aasta Tallinna olümpiapurjeregatiks rahutuvidega siidrätiku. „Sellest on inspireeritud ka meie rahutuvidega T-särk. See teeb olümpiakollektsiooni disainimise minu jaoks veelgi olulisemaks, sest olümpial on minu südames eriline koht,“ ütles Aus.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas, et keskkonnamõju vähendamine on olümpialiikumisele väga oluline. „Rahvusvaheline Olümpiakomitee on viimastel aastatel rõhutanud meie ökoloogilise jalajälje olulisust ning maailmale vajalike ressursside säästmist. Nõnda oli meie riidekollektsiooni jaoks esmane kriteerium see, et leiaksime viisi rõivaste taaskasutamiseks. Reet Aus on tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas oma taaskasutuspõhimõtte poolest ning meil on väga hea meel, et ta meile sellise kollektsiooni visandas. Loodame, et mõnus olümpiaelevus aitab meie sportlastel Pariisis hästi esineda ning meie riided ja mündid on olümpia väärilised,“ ütles Sõõrumaa.
Team Estonia rõivakollektsiooniga saab tutvuda leheküljel reetaus.com. Tänasel Fotografiskas toimunud esitlusel demonstreerisid rõivaid Eesti noored laskesuusatajad Kätrin Kärsna, Mirtel Kaljumäe, Pillerin Vilipuu, Jaroslav Neverov, Sander Saviste ja Ralf Vikat.
Fotod: Karli Saul (EOK) ja Reet Aus
Allikas: https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/galerii-eesti-sportlased-kannavad-pariisi-olumpiamangudel-umbertoodeldud-ja-taaskasutatud-materjalist-roivaid/
MOEPÖÖRE ühendas keeleõppe moeloomega
Pühapäeval, 11. juunil esitlesid Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad rõivaid ning aksessuaare, mida nad on loonud taaskasutatud materjalidest tunnustatud Eesti moedisainerite juhendamisel. Võimaluse ühildada moeloomet keeleõppega tagas moe- ja keelekool MOEPÖÖRE.
Sellise tasuta kooli avasid Narvas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, moefestival Estonian Fashion FestivaI ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Kolme kuu vältel olid 40 keeleõppijale mentoriteks moedisainerid Margot Vaaderpass, Kätlin Kikkas, Liis Tiisvelt ja Anu Sirkas ning oma kogemusi jagasid mitmed ala spetsialistid.
„Keeleõppijate ja moedisainerite ees seisis uudne väljakutse: luua jätkusuutlikke rõivaid ja aksessuaare rääkides vaid eesti keeles. Varasemast kogemusest teadsime, et keeleõppe ühildamine ühishuvidega viib hämmastavate tulemusteni. Nii oli ka seekord: ühises põnevas ettevõtmises valmis 71 unikaalset eset ja sündis erakordne moešõu 21 moedisaineri ning 50 modelli osalemisel,” kinnitas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE projektijuht Julia Viirsalu.
Moe- ja keelekooli osalejad esitlesid valminud rõivaid ning aksessuaare moešõul, mis toimus Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri 11. juunil. Mitmesaja huvilise ette jõudsid laval nii igaks päevaks kui ka erilisteks hetkedeks sobivad mantlid, vestid, kleidid, pluusid, seelikud, kotid ja ehted. Moešõu käigus valis žürii loodud moekollektsioonidest parima.
„Nägime moelaval 12 eriilmelist kollektsiooni, millest 3-4 olid erakordselt kõrgetasemelised, arvestades disainerite ajalisi ja rahalisi võimalusi. Moepöörde projekt näitas ilmekalt, milline potentsiaal on tegelikult Ida-Virumaa disaineritel ning ma usun täiesti siiralt, et see on millegi suurema algus, sest selle koostöö kaudu puudutasime korraga niivõrd palju olulisi teemasid: loovus, jätkusuutlik disain, mikroettevõtlus, eesti keel,” tõdes žürii liige, Viljandi kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar.
Tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon” ja sellega kaasneva tuhat eurot edasiseks moetegevuseks pälvis meeskond Kairos: Aleksandra Olt (Jõhvi), Anna Chirkova (Tallinn) ja Julia Dmitrijeva (Narva). Kolme kuu vältel oli nendele mentoriks Margot Vaaderpass. Koos õnnestus nendel luua seitse komplekti, mis koosnesid 13 riideesemest ja aksessuaarist.
„Kombineerisime erinevaid stiile, traditsioone, trende, materjale ja tehnikaid, et näidata, kuidas saab asjadele kodus uue elu anda. Nüüd oleme veelgi kindlamad, et soovi ja pealehakkamisega saab garderoobi oma kätega värskendada ning taaskasutust lõbusalt ja mänguliselt teostada. Sellele lisaks hakkasime vabamalt eesti keeles suhtlema, õppisime oma ideid avalikult väljendama ja saime tõuke edasiseks tööks. Seega andis kool meile võimaluse end teostada ja arendada nii loominguliselt kui ka praktiliselt,” ütles parimaks valitud meeskonna Kairos esindaja Anna Chirkova.
Moešõule tulijad nägid laval lisaks moe- ja keelekoolis Moepööre loodud rõivastele ning aksessuaaridele veel mitmete Eesti moedisainerite töid. Esindatud olid Studio KÄT, Anu Sirkas, Luste ja GalleryxRed Island. Esimest korda näitasid Narvas oma lõputöid ka kõrgema kunstikooli Pallas tudengid.
Moe- ja keelekool MOEPÖÖRE:
- Eesmärgiks oli ühildada eesti keele õpet ühist huvi pakkuva tegevusega.
- Algatajateks olid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja moefestival Estonian Fashion Festival.
- Tõi kokku 40 moehuvilist eesti keele õppijat Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad töötasid tänavu märtsist maini 12 meeskonnas. Kolme kuuga neil õnnestus luua taaskasutatud materjalidest 71 unikaalset riideeset ja aksesuaari.
Kogu tegevus toimus eesti keeles ja oli toetatud Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ning koordinaator Signe Viilopi poolt.
Mentoriteks olid Eesti moedisainerid, kes on edukad jätkusuutlikus disainis: Ivo Nikkolo peadisainer Margot Vaaderpass, moeateljee KÄT asutaja Kätlin Kikkas, maailma esimest e-kaubanduse pakendiringluse süsteemi TANGO EESTI käivitanud Liis Tiisvelt ning kudumeid loov Anu Sirkas.
Vajalikke kogemusi jagasid õpilastele töötubades tunnustatud asjatundjad: Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Diana Tuulik, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar, Adidas Poola digimüügi juht Marten Raiend, moeportaali asutaja Aljona Eesmaa, moefotograaf Getter Raiend.
Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskuse kogutud esemetest, Ivo Nikkolo laojääkidest ning kauplustest Abakhan.
Moešõu toimus projektijuhi Julia Viirsalu eestvedamisel koostöös moekorraldajaga Ida Moeshow. Sellest võttis osa 50 modelli.
Parima moekollektsiooni valis žürii, mille koosseisu kuuluvad: Svetlana Agureeva, Juko-Mart Kõlar, Lembe Lahtmaa, Anna Farafonova, Getter Raiend ja Aljona Eesmaa.
FOTOD: 11. juunil Narvas Astri Keskuses toimunud moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE moešõu.
Autorid – Jelizaveta Gross ja Anastassia Volkova.
Link vaatamiseks: https://photos.app.goo.gl/ikPsGpj2onRFYZ8d7.
Allikas: https://www.integratsioon.ee/moepoore-uhendas-keeleoppe-moeloomega
„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024 Avatud T–P 12–18
Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.
Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.
Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.
Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter
Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse
Foto: Marilyn Riisimäe
Kestlikkuse õpivara Circular Classroom nüüd eesti keeles!
Ainulaadne ringmajanduse õppeprogramm Circular Classroom nüüd ka Eestis
Kesk- ja põhikooli õpilastele suunatud ringmajanduse õppeprogrammi materjalid on sellest aastast Circular Classroomi kodulehel kättesaadavad ka eestikeelsena.
8.veebruaril tuli Eesti Disainikeskuse eestvedamisel nende Telliskivi kontoris kokku loodusteaduste ja huvihariduse õpetajaid üle Eesti, et tutvuda eestikeelsena lansseeritava ringmajanduse õppeprogrammiga Circular Classroom. Lastel kui tuleviku kujundajatel ja tulevastel ettevõtjatel peab olema oskus keskkonnaga arvestada ja selleks vajalikud teadmised. Parim viis maailma prügist päästmiseks ongi pakkuda neile asjakohast haridust.
Circular Classroom ehk ringmajanduse õppetuba on soomlaste loodud interaktiivne õppevahend, mille eesmärk on harida noori ringmajanduse vallas ja edendada seeläbi tulevastes juhtides/ühiskonna eestvedajates kestlikku mõtteviisi.
Programmis on kolm põhimoodulit, mille teemadeks on kestlikkus, süsteemid ning disain ja loovus. Rõhk on avastamisprotsessil koostööpõhise ja kogemusliku õppimise kaudu.
Programm sisaldab kaasahaaravaid videoid, töövihikuid, igasugu lisamaterjale ja mitmeid individuaal- ja rühmatöid, et õpilaste ringmõtlemist käivitada ja neid aktiivselt kaasata.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud projekti õppepäevale oli kogunenud oli pea 20 huvilist nii Tallinna koolidest ja huvikoolidest kui ka kaugemalt üle Eesti. Õppepäeva juhatas sisse projekti eestvedaja ringdisaini ekspert Mariliis Alev, kes rääkis sellest, kuidas paljud jäätmetekkelised probleemid saavad tegelikult alguse disaini lähteülesandest ning et jäätmeid saame vähendada just läbi mõtteviiside muutmise.
„Harjumuste muutusi on ühiskonnas väga raske kohandada. Eestis võiks kasutada rohkem kohalikku ressurssi, aga sageli on probleem halva disaini küsimus ja see, kuidas mõtleme materjalidest ja asjadest enda ümber,” sõnas Mariliis. „Ümbertöötlev majandus ei ole sama, mis ringmajandus. Ringmajanduses prügi ei ole ja materjalid omavad oma väärtust väga kaua,” lisas ta.
Mariliisi sõnul peaksime selleks, et ühiskonnana loobuda lineaarsest majandusest liikuma toode-teenus süsteemide ja dematerialiseerimise suunas. Et mõista, kuidas seda läbi noorte harimise saavutada, tehti Circular Classroomi avapäeval interaktiivseid rühmatöid, mille käigus mängiti läbi programmi kuuluvaid ülesandeid.
Esimese rühmatöö käigus tehti erinevatele ruumist leitavatele objektidele elutsükli kaardistamist. Töö tulemusena selgus näiteks see, et kaht toodet millel on sama funktsioon (puidust pliiats, Stabilo marker) on pea võimatu uuesti ringlusesse võtta või isegi ümber töödelda.
Praktiseeriti ka süsteemmõtlemise kaardi loomise harjutust, mis on praktiline tööriist mõtteviisi muutmisel. Tegemist on lihtsustatud vaatega käsitletavale teemale, mis aitab märgata mustreid ja luua seoseid, mis muidu vahel on nähtamatud. Õpetajad leidsid, et see on suurepärane justkui kandilise mõtlemise murdmise harjutus, millega uut õpitavat teemat alustada.
Samuti tehti koos disainikaartide harjutust, kus osalejaid said tõsielulisele disainiprobleemile lahendust otsida. Harjutus tekitas osalejates omajagu elevust ja sellest võrsus mitmeid põnevaid kestlikke ja potentsiaalikaid (äri)ideid. Näiteks kuidas ühekordse pudeli asemel kasutada metallkorgiga klaaspudeleid ja kuidas tossude müümise asemel võiks olla tossude pikaajaline hooldamise ja ümberdisainimise teenus.
Eri probleemide lahendamisel kordus läbivalt mõte, et asjade osadeks võtmise võimalikkus aitaks oluliselt nende kasutusiga pikendada, kuna neid on tänu sellele lihtsam puhastada ning ka nende detaile vahetada. Lisaks osadeks võetavale rösterile kõlas ka lõbus näidisidee pakkuda rösterite müümise asemel kodukäike tegeva röstija teenust.
Osalenud huvijuhid ja õpetajad mõistsid, et Circular Classroomi õppevahend on väga paindlik. Saab kasutusele võtta kõigest mõne üksiku mõtteharjutuse või tervelt pool aastat põhjalikumalt teemasid analüüsida ja näiteks erinevaid tooteid omavahel võrrelda. Sellised harjutused on sobivad juba alates seitsmendast klassist.
Paljud õpetajad leidsid harjutustele oma õppekavas kohe praktilist kasutust. Mõni lubas juba järgmisel päeval need oma tunnis kasutusele võtta. Leiti, et sellised harjutused on olulised mõtteviisi muutjad, et noor inimene harjuks mõtlema viisil, et igal asjal on olelusring.
Märjamaa Kunstikooli õpetaja Selve Ringmaa sõnul saaks ta oma 9–14-aastaste õpilasega tunnis kasutada nii süsteemikaarti kui ka disainiülesanded. „Tuleks juurutada käed külge mõtteviisi. Noored räägivad sageli depressiivset juttu palju, aga võiks pigem tegutseda. Öelda, et nende valikutest sõltub palju,” leidis Selve.
Õpikeskkonna eesmärk on keskkonnaharidust lihtsustada ning seda mugavalt ja kaasahaaravas formaadis õpetajate ja õpilasteni tuua. Programmiga seotud videod, töövihikud ja muud lisamaterjalid on kõigile tasuta kasutamiseks kättesaadavad Circular Classroomi kodulehel. Vajalikud materjalid leiad SIIT
Tekst: A. Jürison
Pilt: Circularclassroom.com
Tööriist on välja töötatud Walki Groupi toel, toodetud Co-Foundersi juhtimisel, sisu arendatud Disrupt Design poolt. Eestikeelse versiooni algatas Eesti Disainikeskus, loomist toetas KIK.
Disainides ümber mõttemustreid
Velveti vastutustundliku disaini ja materjalikasutuse juht Kristel Linnutaja kirjeldab Velveti blogis 7 näpunäidet kuidas tema juurutab kestlikuse põhimõtteid igasse disainiprotsessi ja millised järjekindlaid samme astuda igasuguse projekti jätkusuutlikumaks muutmisel.
Loe täpsemalt VELVETI blogist