Reet Aus avas parandus- ja ringdisainistuudio

Jätkusuutlik moedisainer ja tööstusliku taaskasutamise visionäär Reet Aus avas Tallinnas Müürivahe tänaval Trash to Trend parandus- ja ringdisainistuudio, mis keskendub rõivaste ja jalanõude eluea pikendamisele ning jätkusuutlikule tarbimisele. Stuudio pakub võimalust tuua oma riided parandamiseks ja ümberdisainimiseks, ning tulla ja õppida lihtsamaid parandusvõtteid oskajate juhendamisel.

“Oma uue stuudioga soovime näidata, et kvaliteettoode võib korraliku hoolitsuse ja väärtustamise läbi püsida ringluses pikka aega, teenides seeläbi omanikku aastakümneid,” selgitas Reet Aus.

Lisaks parandusteenusele korraldab Trash to Trend stuudio regulaarselt töötubasid, kus oma ala spetsialistid nagu Reet Aus, Anu Rieberg, Eesti Kunstiakadeemia disainerid, Cleanstep jt jagavad teadmisi rõivaste ja jalanõude parandamisest, hooldamisest ning ümberdisainimisest.

Täpsem info siit: trashtotrend.art

//

Uudise allikad ja fotod: reetaus.com, greentallinn.eu

JÄRELVAADATAV: Ringmajanduse “Kuidas?” sessioon 10: Digiteenuste (nähtamatu) jalajälg

Eesti Disainikeskuse märtsikuisel “Kuidas?” webinaril kõnelesime jätkusuutlike digiteenuste teemal. Mida peab disainiprotsessis silmas pidama, et muuta digitaalse teenuse või -toote jalajälg jätkusuutlikumaks ja kas digiteenuste väljatöötamisel saab rakendada ringmajanduse põhimõtteid? Kuulsime kogemuslugusid ja nõuandeid valdkonna ekspertidelt:

• Avasõnad ja moderaatori sissejuhatus – Kerli Kehman (EDK), Tajo Oja (Fraktal)
• “Rohelise pakkumise teekond” Raina Jürgens (Telia) 
• “Digitaalne jätkusuutlikkus – päriselt?” Rait Matiisen (Helmes)
• “Keskkonnakeskne disain: 10 reeglit tulevikuks” Uku Kristjan Küttis (AKU)
• Küsimused-vastused & ühine arutelu

Vaata webinari salvestust SIIN.

Uuring: enamik Eesti tekstiilijäätmeid ladestatakse prügilas

Eesti Kunstiakadeemia, SEI Tallinna ja partnerite koostööl läbi viidud teadusarendusprojekt uuris, kuhu liiguvad Eestis tekstiilijäätmed ja ja mida nendega teha saaks. Projekti eesmärgiks oli välja töötada Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused (sh konkreetsete tootearenduste näidised), mis oleksid aluseks tekstiiliringlussevõtu süsteemi edasiseks arendamiseks

2020. aastal läbiviidud SEI uuringu kohaselt koguti 2018. aastal Eestis korduskasutuse eesmärgil ligikaudu 3000 tonni rõivaid ja kodutekstiile (ca 20% turule pandud rõivastest ja tekstiilidest, mis on juba suhteliselt kõrge tase). Seega võib eeldada, et ka jäätmetena ära visatavate rõivaste ja kodutekstiilide hulgas on suur kogus selliseid tekstiiltooteid, mida saaks veel korduskasutusse suunata ja seeläbi tekstiilijäätmete tekkekogust vähendada.

Eesti Kunstiakadeemia juhtitud projekti käigus kaardistati perspektiivsemad tekstiilijäätmete liigid, mida on lihtsam Eestis ringlusse võtta ning materjali- ja tootearenduses kasutada. Lisaks arendati välja valitud ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest uute tekstiilmaterjalide tootmiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Materjaliarenduste põhjal töötatati välja uuenduslikud tootearendusnäidised.

Purustatud kiumassist arendatud lõngad / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

Ringlussevõtt

Üks peamiseid põhjuseid, miks tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ei ole senini piisaval määral kasutusele võetud, on tekstiilide segakiuline koostis. Tänapäeval kasutatavate tavapäraste mehaaniliste ümbertöötlemise protsesside käigus ei ole võimalik eraldada erinevatest tekstiilkiudude segudest valmistatud rõivaste koostisosi. Lisaks on nende töötlemisel kasutatud värv- ja muid aineid, mida on samuti keeruline eristada.

Arvestades Eestis olemasolevaid ümbertöötlustehnoloogiate võimalusi, valiti selle projekti raames tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete käitlemiseks mehaaniline ringlussevõtutehnoloogia. Keemilist ringlussevõttu ei testitud, sest see on Eestis alles väljatöötamisel.

Kokku purustati projekti raames 363,3 kg Eestis tekkinud tekstiilijäätmeid, millest mehaanilise purustamise läbi tekkis 327,8 kg purustatud tekstiilkiu massi. Tekstiilmaterjalide mehaanilise ringlussevõtu tulemusena tekib palju erineva pikkuse ja kvaliteediga kiudusid, mis on aga traditsioonilise tekstiilmaterjali valmistamiseks kõlbmatud. Üheks võimaluseks on neist arendada erineva koostise ja struktuuriga lausmaterjale, teine on kiumassist loodud lõngade arendamine.

Väikemööbli näidised, disainer Argo Tamm / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

Projekti üheks eesmärgiks oli välja arendada tooted, mis oma tootmistehnoloogialt oleksid jäätmevabad ja uuesti ringlussevõetavad. Sellest eesmärgist lähtuti ka lõnga- ja materjaliarendusel. Lõngaarenduse käigus jõuti kahe erineva tooteliigini: seamless knit tehnoloogias valmiv müts, mille saab viia masstootmisse ja käsitöönduslikult valmivad disainkudumid. Lausmaterjalide arendamise käigus jõuti väikemööbli tooteprototüübini, milles on kasutatud termotöödeldud lausmaterjali koos puiduga.

Järeldused

Projekti tulemuste analüüsist selgub, et ligikaudu 3300 tonni Eestis aasta jooksul tekkivatest rõiva- ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehnoloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete (eelkõige tekstiiltoodete) tootmiseks teisese toormena kasutada. See on ca 22% aastas turule pandud rõivaste ja tekstiilide kogusest. 

Lisaks võib järeldada, et sobivate tehnoloogiate olemasolul on võimalik mehhaaniliselt ja suhteliselt lihtsalt töödelda ka suuremat osa Eestis tekkivatest tekstiilitööstuse tekstiilijäätmetest (ca 1600 tonni aastas). Samuti võib eeldada, et korduskasutuseks sobivate kasutatud rõivaste ja tekstiilide tekkekogus on ligikaudu 4600 tonni aastas, mis moodustab ca 31% Eestis turule pandud rõivastest ja kodutekstiilidest.

Tutvu lähemalt projekti tulemuste, järelduste ja edasiste soovitustega kokkuvõtvas raportis.

 

Uudise allikas: EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

JÄRELVAADATAV: “Kuidas?” sessioon 9: Innovaatilised postipakendid

Sügiseses ringmajanduse “Kuidas?” vestlusringis said sõna Eesti ettevõtteid, kes on võtnud enda missiooniks vähendada maailmas kuhjuvat pakendiprügi ning teevad seda läbi jätkusuutlike postipakendite väljatöötamise ja turule toomisega. Vaata webinari salvestust SIIT.

Oma tooteid ja teenuseid tutvustasid tekstiilijäätmeid väärindav startup Low imPACK, suureformaadilise kunsti labor Artproof, ringpakendeid tootev värske Eesti ettevõtte Pakoo ja nende koostööpartnerid disainistuudiost Upstairs. Vestlust juhtis disainer Piibe Tomp.

Webinar toimus 29.novembril kl 15:00-16:30 Zoomis. Kõikide esinejatega saab lähemalt tutvuda ürituse lehel.

“Kuidas” webinaride sarja korraldavad Eesti Disainikeskus ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Eesti tootedisain käib jätkusuutlikku rada

Selleaastase BRUNO tootedisaini auhinna kandidaatide seas leidub rõõmustavalt palju jätkusuutlikke ja ringdisaini rakendavaid töid. Nominentide tööde näitust saab näha Balti Manufaktuuris Disainiöö festivali raames 19-25.09.2022. Autasustamine toimub Eesti Disainiauhindade galal 23. septembril Balti Manufaktuuris. Kõikide konkursitöödega saab tutvuda siin.

Alljärgnev on valik auhinnale pürgivatest jätkusuutlikest toodetest:

Tootmisjääkidest valmistatud vaas/kasvulava

Tootmisjääkidest valmistatud vaasi/kasvulava kõik elemendid täidavad kindlat funktsiooni ning iga toode on taaskasutatud materjalidele omaselt unikaalne. Toodet saab kasutada aastaringselt, lisades katseklaasi erinevatest lilledest, okstest, kõrtest jmt kompositsioone. Silikaattelliste aukudesse või siis katseklaasidesse saab idanema panna seemneid, samas ka kasvatada maitsetaimi. Sobib kasutamiseks nii sise- kui välisruumides.

Biojäätmetest lill PALL

Jääkmaterjalid uue esemena ringlusse toov keskonnahoidlik lill PALL on valmistatud köögis tekkinud biojäätmete ja kasutatud kontoripaberi massist. Banaani, kartuli, apelsini, granaatõuna, mango, avokaado ja teised koored on kogutud ja kasutatud eraldi, andes seeläbi igale õiele tema biomaterjalile iseloomuliku tekstuuri, värvi ja lõhna. Lille varrena on kasutusel looduslikult kasvav kõrreline. Lill PALL on komposteeruv.

Taaskasutatud jäätmetest prügikoristus-KÄSI

Käsi on täielikult valmistatud kasutatud esemetest, taaskasutatud pudelikorkidest ja mööblitükkidest ning on mõeldud abivahendiks prügi kogumiseks koristustalgutel, looduses ja linnas. Nii viib toode prügi loodusest välja kaks korda. Käsi võimaldab noppida maast esemeid ilma kummardamata ning hoiab käed puhtad ja ohutud. Toodet saab kasutada ka kodus, et jõuda näiteks kõrgel riiulil hoiustatud esemeni. KÄSI töötati välja MTÜ Precious Plastic Estonia tööruumis, mis viib läbi plastireostuse teemalisi õpitubasid.

Süsinikunegatiivne Kiukivi

Kiukivi on süsinikunegatiivne tooteseeria, mis on tehtud kanepibetoonist – jätkusuutlikust ehitusmaterjalist, mis koosneb kanepipuistest, lubjast ja veest. Materjali saab disainielementides kasutada spetsiaalse pool-modulaarse meetodiga, mis võimaldab kuue tekstiilist lõike kombineerimisel luua erinevate kõrguste, mahtude ja funktsioonidega tooteid. Kiukivi ühendab materjaliteaduse ning low-end meetodi, kandes seeläbi kaasaegseid jätkusuutlikke väärtuseid. Kiukivide tegemiseks on juhend, mille alusel saab tooteid teha kohalikult ning luua globaalse võrgustiku kanepibetooni meistreid. Kanepitaim kasvab pea igas kliimavööndis ning on seeläbi laialdaselt kättesaadav toormaterjal.

Militaartelkidest valminud kollektsioon Telk

Projekt Telk on olnud pidevas arengus ning uusi tooteid on kollektsiooni lisandunud aastast 2013. Erinevate tooteseeriate tulemusel on Eesti Kaitseväe ja Kaitseväe Akadeemia maha kantud militaartelke tänaseks taaskasutatud juba paarisaja kilo mahus. 2020. aasta suvel valmis kollektsioon, millesse kuuluvad kimonolõikeline Telk jakk, bucket-lõikeline müts ning suurenenud kotimudel.

Seebialus ZEN

ZEN kannab endas enesekasvatuse ideed, et tarbiksime vähem, aga jätkusuutlikumaid ja kauem kestvaid tooteid, mis on oma disainikeelelt ajatud. ZEN seebialus propageerib klassikalise tükiseebi kasutamist, millel on kümme korda väiksem keskkonnamõju kui vedelseebil. Seebialus on valmistatud värvitust soodaklaasist. Klaasi materjal on ümber töödeldud kasutuselt kõrvaldatud 3Dlaseri toodetest (lasergraveeritud auhinnad, kingitused, meened). ZEN on osa 3Dlaseriga koostöös valminud upcycling tootearendusest, kus jäätmekäitluskavata väiksema väärtusega tootest disainitakse kõrgema väärtusega toode

Taaskasutatav pappkarp BOX kunstiteoste teisaldamiseks

Artproof BOX alustas teekonda ideega luua uus rakendus. Rakendus, mis annaks inimestele teada, kuidas tellida endale nende hämmastavaid puitkaste kunstiteoste jaoks. Projekti käigus saadi aru, et inimesed ei vaja rohkem puukaste. Kunstihuvilised vajavad midagi kergemat ja väiksemat. BOX kaalub 75% vähem kui puust kast, seda on lihtne ladustada, lihtne saata ja mis kõige tähtsam – lihtne taaskasutada.

Tootedisaini auhinda BRUNO antakse välja alates 2006. aastast väljapaistva toote või -tooteseeria eest, mis on valminud kas disaineri enda initsiatiivil, tiimitööna või tootja/tellija tellimustöö tulemusena. 

Valminud on uus jätkusuutlike pakendite disainijuhend

Pakenditega seotud keskkonnaprobleeme saab vähendada targa disainiga, mistõttu lõid Rohetiiger ja Keskkonnaministeerium tootjatele pakendite disainijuhendi, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.

Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada.

Disainijuhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend kuna probleem on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Kõige enam kasutatakse pakendites erinevaid plastikuid ning paraku ei ole lihtne ära hoida jäätmete sattumist keskkonda, mis tähendab, et koos pakendijäätmetega reostub keskkond ka plastikjäätmetega. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid, joogipudelid jms.

Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Sest kui toidupakendist järgmises etapis mingi muu materjal toodetakse, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. “Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,” selgitas ta.

Pakendite disainijuhendi saab alla laadida siit.

Joonisel: Euroopa Liidu jäätmekäitlushierarhia. Allikas: Pakendite disainijuhend

Uudise allikas: disainikeskus.ee

Avanes Fashion for Change kasvuprogrammi kandideerimine

Fashion for Change kuulutas välja 6-kuulise kasvuprogrammi moe- ja tekstiilivaldkonna brändidele, disaineritele, startupidele ja ettevõtetele, kes soovivad oma tegevust muuta ringsemaks või rakendada selles jätkusuutliku disaini põhimõtteid.

Anna hoogu: UNKNOT’i paberijääkidest pakketäidis

Kuni 17. detsembrini on Hooandjas võimalik õlg anna panna Eesti rõivatööstuse paberijääkidest valmistatud pakketäidismaterjali tootmisliini loomiseks. Projekt hõlmab endas vajaliku ning Euroopa regioonis ainulaadse masinapargi osade soetamist, ümberehitamist ning sisseseadistamist optimaalsemaks tootmiseks.

UNKNOT on iduettevõte, mis tegeleb ringmajanduslike toodete väljaarendamise ja tootmisega. Ettevõtte missioon on sõlmida lahti kohaliku rõivatööstuse murekohti, nagu materjalijäägid. Alustades tekstiiljäätmetega, on lõngaots tänaseks päevaks viinud ka probleemsete paberijääkideni.

Kevadise Negavati konkursi raames tõi UNKNOT turule pakketäidispaberi Eesti rõivatööstusjääkidest, mis tänasel päeval läheb mahakandmisele prügina. Sellest ei saa teha uut paberit, kuna see ei vasta ümbertöötlemise standarditele. Küll aga saab sellest luua ökoloogilise ja ringmajandusliku pakketäidise, mis kasutab ära juba olemasolevat jääki ja asendab plastikust pakketäidiseid nii kingikorvide loomisel kui ka kaupade pakkimisel.

Projektile saad hoogu anda siin ja UNKNOT’i tegemiste ja toodete kohta lugeda siit.

Võimalus osaleda CIRCO ringdisaini pilootprogrammis!

Kuni 16. detsembrini 2021 on ettevõtetel võimalus registreeruda CIRCO ringdisaini pilootprogrammi. Programm sobib ettevõtetele, kellel on huvi ja valmisolek arendada oma tegevuses välja uusi tooteid või teenuseid. Töötubades õpivad osalejad ära tundma, kus on äri ringmajanduses. Programmi jooksul toimub kolm kohtumist, mille vahepeal on ettevõttes vaja lahendada ülesandeid, millega liigutakse ideede otsimisest konkreetse tegevusplaanini ringdisainiga arvestava lähenemise juurutamiseks. Kohtumised toimuvad jaanuaris 2022 ja on inglise keeles!

• Esimene kohtumine: Ringdisaini põhimõtetega tutvumine. Kadude kaardistamine lineaarses tarne-, tootmise,- ja tarbimisahelas. Kaardistuse pinnalt ilmnevate äriarendusvõimaluste tuvastamine  ja väljavalimine.
• Teine kohtumine: Idee edasiarendus, kasutades ringdisaini strateegiaid ja ‘tooted mis kestavad’ ärimudeleid. Väärtuspakkumise loomine koos ärimudeli kirjeldusega, toote (ümber)disainiga ja täiendavate teenustega.
• Kolmas kohtumine: Iga osaleva ettevõtte tegevuskava ettevalmistus oma idee turule toomiseks koos ajaplaani, sidusgruppide ja partneritega, kellega vajalik muutus ellu viia.

Ajaline panus programmi on 3×0,5 päeva + iseseisev töö ca 5h. Täpne ajakava selgumisel. Igas ettevõttes peaks sisuliselt panustama vähemalt kaks inimest, kellel on sõnaõigus ettevõtte juhtimises. 

Registreeri oma ettevõtte huvi SIIN. (Registreerimine kuni 16.12.2021) 

CIRCO disainimeetod on rahvusvaheliselt tunnustatud muutuse juhtimise tööriist, mille efektiivsust näitab see, et 70% CIRCO koolituse läbinutest viib koolituse käigus kavandatud äriideed ellu. CIRCO metoodika on kujundatud uute teenuste ja toodete arendamiseks, kuid sobib ka tänastes protsessides kadude vähendamist. Ringmajandus aitab ettevõttesse tuua innovatsiooni. Ringmajanduse põhimõtteid juba järgivatel ettevõtetel on võimalik hinnata oma tegevuse väärtust ja potentsiaali muutuvate regulatsioonide ja turu tingimustes.

Vaata juurde, millised on ringsed ärimudelid:
https://www.youtube.com/watch?v=wNWLDrgB2cU&list=PLzpdeFEALVvVymC_p_QAbEQbKVH9vWe3v&index=2

Ja mis on ringsed disainistrateegiad:
https://www.youtube.com/watch?v=iB49ZGxad4Q&list=PLzpdeFEALVvVymC_p_QAbEQbKVH9vWe3v&index=3

Ringdisaini teenuste kogemuslugude vestlusõhtu

Eesti Disainikeskus kutsub ringdisainihuvilisi disainereid ringdisaini teenuste kogemuslugude seminarile. Jõuluhõnguline vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 8. detsembril kell 15:00 – 18:00 Eesti Disainikeskuse kontoris (Telliskivi 60a/7, II korrus, Kivi Paber Käärid restorani peal).

Arutelu käimalükkamiseks kuulame kaht hiljutist ringdisaini teenuse kogemust: Mihkel-Emil Mikk (MI/KL) räägib ringdisaini auditi läbiviimisest ettevõttes Ampler Bikes ning Tähe-Kai Tillo (Stuudio Leek) ja Mairy Tiido jagavad ringdisaini sprindi kogemust Pärnu majutusettevõttes Villa Wesset.

Registreeri ennast sündmusele siin

Seminari eesmärk on avatud õhkkonnas jagada ja arutada, millised on olnud ringdisaini auditi ja sprindi praktilised kogemused ettevõtetega töötades. Mis on läinud hästi, mida saaks metoodikas kujundada paremini või teisiti, milline on ettevõtete tagasiside, töötubade käigus kogetud eeldused või takistused ringdisaini rakendamiseks ettevõtetes jpm.

Sündmuse  läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Loe lähemalt kõnelejate kohta siit.