Reet Aus võitis Saksamaa mainekaima ökodisaini auhinna

Reet Aus võitis esimese Eesti ettevõttena Saksamaa kõige kõrgeima riikliku keskkonnateadliku disaini auhinna German Ecodesign Award. Reet Aus UPMADE® kollektsioon pälvis auhinna parima toote kategoorias ning auhinna andis üle Saksa föderaalvalitsuse keskkonnaminister Steffi Lemke 4. detsembri auhinnatseremoonial Berliinis.

German Ecodesign Award on Saksamaa kõrgeim jätkusuutliku disaini riiklik auhind, mida korraldavad alates 2012. aastast Saksamaa Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur koostöös International Design Center Berlin’iga. Auhinnaga tunnustab Saksamaa disaini kui muutuste käivitajat ja mõistab, et disainil on protsesside muutmisel oluline liikumapanev jõud.

Auhinna žürii* koosneb mitmetest tunnustatud ekspertidest, sealhulgas toote- ja kommunikatsioonidisaineritest, arhitektidest ning keskkonnaekspertidest. Hindamisel keskendutakse innovatsioonile, disaini kvaliteedile ja keskkonnaaspektidele. Arvesse võetakse ka mõjusid igapäevakultuurile ja tarbijakäitumisele. Arvesse võetakse kogu toote elutsükkel alates tootmiseelsetest etappidest kuni tootmise, levitamise ja kasutamiseni kuni eluea lõpuni.

Sel aastal esitati konkursile 360 tööd ning parima toote kategoorias võitnud Reet Aus UPMADE® kontseptsioon toodi välja kui innovaatiline lahendus, mis aitab muuta globaalset tööstust.

Žürii liige ning Freiburgi Öko-Instituudi toote- ja materjalivoogude osakonna ringmajanduse ja globaalsete väärtusahelate grupi juht Siddharth Prakash tõi esile:

“Reet Aus pöörab tähelepanu tekstiilitööstuses vähem tuntud probleemile, tekstiilitööstuse tootmise ülejääk kangastele. See on suurepärane näide sellest, kui oluline on disainifaas tekstiilijäätmete ressursitõhusa ringlussevõtu jaoks. Ja see on oluline praktiline juhend tekstiilitoodete minimaalsetele ökodisaini nõuetele Euroopa Liidus.“

Masstootmises loetakse keskmiselt 25-40% uutest kangastest tarbimiseelseks jäätmeks ja need satuvad prügimäele. Reet Aus kasutab teaduspõhist tootmismudelit UPMADE, mis kasutab ainult tarbimiseelseid kangaid, mis tähendab, et tootmiseks ei toodeta esmaseid materjale.

Tööstuslik väärtustav taaskasutus (industrial upcycling) vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest üle jäänud kangad disaini abil tagasi tootmisse. See võimaldab säästa keskmiselt 75% vett ja 88% energiat ning eraldab 80% vähem CO2 võrreldes traditsioonilise tootmisega.

 Loe Reet Aus’i võidutöö kohta rohkem  German Ecodesign Award lehelt.

Pilt ja tekst: Reetaus.com

Rohehäkaton Ülemiste keskuses 30-31.10.2023

Ülemiste Rohehäkaton kandis vilja: mitu ideed läks otsekohe töösse

 Eile õhtul lõppenud esimene Ülemiste Rohehäkaton andis kaupmeestele hulga häid mõtteid kestlikumaks toimetamiseks, mõned ideed läksid otsekohe ka töösse.

„24 tunni jooksul pakuti välja tohutult palju lahendusi, mis on ka päriselt teostatavad, mõned on isegi juba otsapidi töös,“ kiitis Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm osalejaid. Kokku osales Rohehäkatonil kümme meeskonda, mis lahendasid nelja ettevõtte väljakutseid.

Rohehäkatoni ühe tähelepanuväärseima töö esitas meeskond nimega Sprint for Planet. Sinna kuulunud Anna Lavei ja Katri Liis Ennok lahendasid Apollo kino esitatud väljakutset: kuidas minna ühekordsetelt joogitopsidelt-popkornikarpidelt üle korduvkasutatavatele nõudele ja kuidas tõsta selle teemaga seoses inimeste teadlikkust.

Sprint for Planeti pakkus välja idee luua süsteemi, kus kinokülastaja saab iga vastutustundliku ostu eest boonuspunkte, kasutades selleks praegust Apollo nutirakendust. Selle ideega võitsid nad Apollo väljakutse auhinna ja ka Ülemiste keskuse üllatusauhinna.

„Koos Apolloga hakkame nüüd seda rakenduse lisafunktsiooni edasi arendama ja disainima,“ kirjeldas Anna Lavei järgmisi samme.

Esikolmikusse jõudsid oma ideega ka Mariann Hendrikson, Kristjan Holm ja Elen Eensaar meeskonnana Säästerõngas. Nemad lahendasid Rimi esitatud väljakutset populariseerida samal päeval aeguva, vastavalt alla hinnatud toidukraami söömist. Säästerõnga idee oli lihtne, aga nutikas: viimase päeva toodetega külmik tuleks Rimides tõsta võimalikult nähtavasse paika. „Paigutasime Ülemiste keskuse Rimi sissepääsu juurde juba Rohehäkatoni ajal kaks külmikut ning usun, et nii mõnigi leidis endale sealt õhtusöögi ,“ rääkis Mariann Hendrikson. Väljakutse esitaja Rimi hindas Säästerõnga meeskonda oma põhiauhinna vääriliseks.

Sportlandi väljakutset – kuidas panna töötajad harrastama aktiivsemat elustiili – lahendas meeskond Sportland kui elustiil. Viieliikmeline rühm, kuhu kuulusid Kristjan Johanson, Karl-Master Olde, Marti Medar, Danil Kuznetsov ja Eliko Kahar-Kütt pakkusid lahenduseks boonuspunktide süsteemi. Idee seisneb selles, et töötajad liiguvad ja koguvad boonuspunkte, mille saab kasutada poekrediidina. Meeskonna lahendus jõudis esikolmikusse, pälvides Sportlandi poolt välja pandud auhinna.

Esikolmikusse murdunud meeskondi ootab ees ka häkatoni suurim auhind – kutse tulla oma ideed esitlema Ülemiste keskuse Rentnike Suurkogule, kus on koos ligi 300 kaubandusvaldkonna otsustajat – näiteks ettevõtete omanikud, juhid ja turundusjuhid.

Lido eriauhinna pälvis 17-aastane Domenik Djatsuk, kes asus üksinda lahendama Lido esitatud väljakutset – kuidas suunata sööjaid võtma mõistliku kogusega portse, et vältida ülesöömist ja toidu ära viskamist. Peale selle oli restoraniketi soov aidata sööjatel teha tervislikumaid valikuid. Djatsuki lahendus oli ümber disainida kandikud, mis näitaksid külastajale, miks, kui palju ja milliseid vajalikke toitaineid külastaja sööma peaks. Häkatoni korraldusliku poole eest hoolitsenud Garage48 andis Domenik Djatsukile auhinnaks sTARTUp Day 2024 piletid.

Garage48 tunnustas eriauhinnaga ka Sportlandi väljakutset lahendava meeskonna Kõige lahedam tiim, kes sai auhinnaks samuti sTARTUp Day 2024 piletid. Meeskonna idee oli töötada välja pikaajaline plaan, mille sisuks on teekond, mida töötaja läbib ning kus igas punktis on üks sportlik tegevus.

Ülemiste Rohehäkatoni pildid on nähtaval siin:  Ülemiste Rohehäkaton

 

Fotode autor: Rene Lutterus

Lisainfo:

Tiia Nõmm

Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonna juht

tiia.nomm@ulemiste.ee

Kuidas EL-i kestlikkuse regulatsioonid hakkavad mõjutama ettevõtteid, tootjaid, disainereid ja tarbijaid?

Eesti Disainikeskus korraldas 24. mail ESG ja Euroopa Liidu kestlikkuse regulatsioonide infoseminari. Eksperdid Sustinerest avasid kuulajatele nii kehtivate kui lähiaastatel jõustuvate Euroopa Liidu roheleppe ja ökodisaini direktiivide, laiendatud tootjavastutuse nõuete, ESG ja kestliku rahastuse taksonoomia sisu ning kõnelesid nende rakendumisega kaasnevatest mõjudest nii äriettevõtetele, tootjatele, disaineritele kui tarbijatele.

ESG ( environmental, social, governance) on ettevõtete raporteerimise vorm, mis hõlmab keskkonda, sotsiaalseid väärtusi ja juhtimist. See on välja kasvanud finantssektorist, kus tekkis vajadus lisaks numbrilistele mõõdikutele esitada ka süstemaatiliselt ettevõtte väärtusi. Lisaks riskide ja mõjude väljatoomisele, mis on peamiselt eeldefineeritud ettevõtte tegutsemise põhiselt, loob ESG ka võimalusi kuvada positiivset panust – tõsta esile ettevõtet kõnetavad teemad, milles soovitakse jätkusuutlikult tegutseda ning kasu luua.

Euroopa Liidu roheleppe direktiivides on nõuded, mis aitavad panustada ESG väärtustesse. Põhieesmärgiks on liikmesriikides kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, kuid sellest olulisemgi on decoupling ehk ressursikasutuse lahtisidumine majanduskasvust.

EL direktiivid jagunevad laiemalt:

Lähiaastate fookus ringmajanduse tegevuskava alusel on väärtusahelad valdkondades: elektroonika ning IKT, akud ja sõidukid, pakendid, plast, tekstiilitooted, ehitus ja hooned, toit, vesi ja toitained.

Süsinikujalajälje mõõtmine on kliimamuutuste kontekstis peamine metoodika “keskkonnasõbralikkuse” hindamisel. See on oluline, sest aitab tuvastada kasvuhoonegaaside allikaid, leida mõjukohad ja annab aluse prioriteetide sõnastamiseks ja progressi jälgimiseks ajas. Jalajälge aitavad vähendada taastuvate ressursside (sh energiaallikad) kasutamine, ressursiefektiivsus ja toote eluea pikendamine. Erinevatel tasanditel (organisatsiooni, toote, teenuse, sündmuse või üksikisiku) on selleks erinevad metoodikad ja mõõtmise alused.

Toote või teenuse olelusringi hindamine võimaldab tootmisprotsesside optimeerimist ja väärtuahela parandamist. Olelusringi hindamise metoodika on kirjeldatud vastavate ISO ja PAS standarditega GHG protokollis – toote olelusringi arvutamise ja raporteerimise standardis.

Organisatsiooni tasandil käib kliimamõju arvutamine GHG protokolli standardi alusel aasta kaupa ja kolmes mõjualas eraldi. Rakendamine kolmandas skoobis – väärtusahela üleselt – on hetkel teema, mis otsib palavalt parimaid praktikaid.

Siiski ei tasu süsinikujalajälje hindamisel jääda kinni “süsinikupimeduse prismasse” (Carbon Tunnel Vision), sest kestlikkus koosneb veel paljudest eri aspektidest (nt. elurikkuse kadu, õhusaaste, ebavõrdsus, tarbimisühiskond, ökotoksilisus jms).

Disainerite seisukohast ehk parem ja aina enam kasutust leidev metoodika on toote süsiniku käejälje hindamine. See võimaldab võrrelda toote säästlikkuse aspekte nii olemasolevatel toodetel kui tootearendustel. Hinnatakse materjali- ja energiakasutust, planeeritud eluiga ja toimivust, jäätmeid ja süsiniku sidumise aspekte.

Kestlik rahastamine

Kestliku rahastuse taksonoomiamäärus on EL ettevõtetele kohanduv kestlike majandustegevuste klassifitseerimissüsteem, mida reguleerivad kliima ja keskkonna delegeeritud aktid. Kliima akt tegeleb kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise teemadega. Keskkonna delegeeritud akt vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitsega; Lisaks ringmajandusele ülemineku, saastuse vältimise ja kontrolli, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise teemadega. Määrus sätestab, et ettevõte peab tegelema vähemalt ühte teemasse olulise panustamisega, ilma et tekitaks olulist kahju ülejäänud viiele.

Taksonoomia määruse keskkonna delegeeritud direktiiv kirjeldab ka uusi võimalikke ärimudeleid, mis edendavad ringmajandusele üleminekut, toodete parandatavust, modulaarsust, toote elulõpu planeerimist ja teisest kasutuselevõttu. Nende seas ka toode-teenus mudelit, kus tootjale jääb omandiõigus ja vastutus toote eest kogu selle olelusringi ulatuses.

Viimati loetletud strateegia lisab tootes kasutatud loodusressursside väärtuse. Vastutus maavarade kasutamise ja kaevandamise eest saab lõpuks hinna, see aga nõuab suuremat suhtumise muutust ühiskonnas. Vastutust kandvate toode-kui-teenus pakkumiste turustamine kõrvuti lineaarse majandusmudeli tootega paneb tarbija raske valiku ette. Kuidas luua ühiskonnas väärtuspakkumise nihe nii, et kestlik eluviis oleks kättesaadav kõigile?

Ökodisaininõuete direktiiv

2005. aastal jõustunud Euroopa Liidu kestlike toodete ökodisaini direktiiv on toodete energia- ja ressursitõhususe, ringlussevõetavuse, parandatavuse ja korduskasutatavuse saavutamise üks jõulisemaid instrumente. See kohustab tootjaid järgima konkreetseid keskkonnaalaseid ja kestlikkuse kriteeriume alates disainifaasist ja tootmisest kuni toote eluringi(de) lõpuni. Eesmärk on luua tooteid ja teenuseid, mis tarbivad vähem ressursse, tekitavad vähem heitkoguseid ja mille keskkonnajalajälg on väiksem.

Et täita direktiivi kriteeriume, on tootjad sunnitud välja töötama jätkusuutliku(ma)id alternatiive. Kus on piirangud, seal on ka pinnas innovatsiooniks ja konkurentsieelisteks. Olgu selleks uudsed disainilahendused, keskkonnasõbralikumad tootmisviisid, materjaliinnovatsioon, aineringide teadlik juhtimine, uued ärimudelid ja koostöö leidmine turu osaliste vahel.

Ökodisaini direktiiv võimestab ka tarbijaid. Toodete märgistamisnõuded ja energiatõhususe standardid annavad tarbijatele võimaluse teha teadlikke valikuid, võrrelda ja valida tooteid keskkonnasõbralikkuse alusel ja tekitavad turul nõudlust rohelisemate alternatiivide järele.

Kuidas täpsemalt seda saavutatakse? 30. märtsil 2022 võttis komisjon vastu meetmepaketi, mille abil soovitakse muuta kestlikud tooted ELis normiks. Esitati raamistik konkreetsetele tooterühmadele (sh elektroonika, IKT seadmed, mööbel, tekstiil) ökodisaininõuete kehtestamiseks, et oluliselt parandada nende ringlust, energiatõhusust ja muid keskkonnasäästlikkusaspekte. Toodetele kehtestatavad nõuded käsitlevad muuhulgas:

Brummeni raekoda / Foto: RAU Architects

Näide: Brummeni raekoda

Brummeni raekoda on esimene hoone maailmas, mis sai endale materjalipassi. Passis sisaldub info ehitises kasutatud materjalide, komponentide ja toodete kohta. Sel viisil ületab hoone oma esmase funktsiooni ning on arhitekt Thomas Rau kirjelduse järgi muutunud “materjalidepooks” tulevastele ehitistele.


Artikli autorid: Mariliis Alev (EDK) ja Kerli Kehman (EDK)

JÄRELVAADATAV: Ringmajanduse “Kuidas?” sessioon 11: Kas tarbija on valmis rohetreppi mööda käima?

Seekordses “Kuidas?” arutelus võtsime luubi alla, kas Eesti tarbija on valmis eelistama jätkusuutlikke tooteid ja kestlikkust edendavaid teenuseid ning kuidas klienti nügida rohelisemate valikute poole? Vaata webinari salvestust SIIN.

Ringmajanduse “Kuidas?” sessioonid on avatud ruum ettevõtetele ja disaineritele oma kogemuste vahetamiseks. Kuulama on oodatud kõik ringmajanduse huvilised, ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, disainerid, ringmajanduse ja -disainieksperdid, tootearendajad, turundajad jt. Varasemad “Kuidas?” sarja veebinarid on järelvaadatavad siin.

Sessioone korraldavad Eesti Disainikeskus ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Reet Aus avas parandus- ja ringdisainistuudio

Jätkusuutlik moedisainer ja tööstusliku taaskasutamise visionäär Reet Aus avas Tallinnas Müürivahe tänaval Trash to Trend parandus- ja ringdisainistuudio, mis keskendub rõivaste ja jalanõude eluea pikendamisele ning jätkusuutlikule tarbimisele. Stuudio pakub võimalust tuua oma riided parandamiseks ja ümberdisainimiseks, ning tulla ja õppida lihtsamaid parandusvõtteid oskajate juhendamisel.

“Oma uue stuudioga soovime näidata, et kvaliteettoode võib korraliku hoolitsuse ja väärtustamise läbi püsida ringluses pikka aega, teenides seeläbi omanikku aastakümneid,” selgitas Reet Aus.

Lisaks parandusteenusele korraldab Trash to Trend stuudio regulaarselt töötubasid, kus oma ala spetsialistid nagu Reet Aus, Anu Rieberg, Eesti Kunstiakadeemia disainerid, Cleanstep jt jagavad teadmisi rõivaste ja jalanõude parandamisest, hooldamisest ning ümberdisainimisest.

Täpsem info siit: trashtotrend.art

//

Uudise allikad ja fotod: reetaus.com, greentallinn.eu

JÄRELVAADATAV: Ringmajanduse “Kuidas?” sessioon 10: Digiteenuste (nähtamatu) jalajälg

Eesti Disainikeskuse märtsikuisel “Kuidas?” webinaril kõnelesime jätkusuutlike digiteenuste teemal. Mida peab disainiprotsessis silmas pidama, et muuta digitaalse teenuse või -toote jalajälg jätkusuutlikumaks ja kas digiteenuste väljatöötamisel saab rakendada ringmajanduse põhimõtteid? Kuulsime kogemuslugusid ja nõuandeid valdkonna ekspertidelt:

Vaata webinari salvestust SIIN.

Uuring: enamik Eesti tekstiilijäätmeid ladestatakse prügilas

Eesti Kunstiakadeemia, SEI Tallinna ja partnerite koostööl läbi viidud teadusarendusprojekt uuris, kuhu liiguvad Eestis tekstiilijäätmed ja ja mida nendega teha saaks. Projekti eesmärgiks oli välja töötada Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused (sh konkreetsete tootearenduste näidised), mis oleksid aluseks tekstiiliringlussevõtu süsteemi edasiseks arendamiseks

2020. aastal läbiviidud SEI uuringu kohaselt koguti 2018. aastal Eestis korduskasutuse eesmärgil ligikaudu 3000 tonni rõivaid ja kodutekstiile (ca 20% turule pandud rõivastest ja tekstiilidest, mis on juba suhteliselt kõrge tase). Seega võib eeldada, et ka jäätmetena ära visatavate rõivaste ja kodutekstiilide hulgas on suur kogus selliseid tekstiiltooteid, mida saaks veel korduskasutusse suunata ja seeläbi tekstiilijäätmete tekkekogust vähendada.

Eesti Kunstiakadeemia juhtitud projekti käigus kaardistati perspektiivsemad tekstiilijäätmete liigid, mida on lihtsam Eestis ringlusse võtta ning materjali- ja tootearenduses kasutada. Lisaks arendati välja valitud ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest uute tekstiilmaterjalide tootmiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Materjaliarenduste põhjal töötatati välja uuenduslikud tootearendusnäidised.

Purustatud kiumassist arendatud lõngad / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

Ringlussevõtt

Üks peamiseid põhjuseid, miks tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ei ole senini piisaval määral kasutusele võetud, on tekstiilide segakiuline koostis. Tänapäeval kasutatavate tavapäraste mehaaniliste ümbertöötlemise protsesside käigus ei ole võimalik eraldada erinevatest tekstiilkiudude segudest valmistatud rõivaste koostisosi. Lisaks on nende töötlemisel kasutatud värv- ja muid aineid, mida on samuti keeruline eristada.

Arvestades Eestis olemasolevaid ümbertöötlustehnoloogiate võimalusi, valiti selle projekti raames tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete käitlemiseks mehaaniline ringlussevõtutehnoloogia. Keemilist ringlussevõttu ei testitud, sest see on Eestis alles väljatöötamisel.

Kokku purustati projekti raames 363,3 kg Eestis tekkinud tekstiilijäätmeid, millest mehaanilise purustamise läbi tekkis 327,8 kg purustatud tekstiilkiu massi. Tekstiilmaterjalide mehaanilise ringlussevõtu tulemusena tekib palju erineva pikkuse ja kvaliteediga kiudusid, mis on aga traditsioonilise tekstiilmaterjali valmistamiseks kõlbmatud. Üheks võimaluseks on neist arendada erineva koostise ja struktuuriga lausmaterjale, teine on kiumassist loodud lõngade arendamine.

Väikemööbli näidised, disainer Argo Tamm / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

Projekti üheks eesmärgiks oli välja arendada tooted, mis oma tootmistehnoloogialt oleksid jäätmevabad ja uuesti ringlussevõetavad. Sellest eesmärgist lähtuti ka lõnga- ja materjaliarendusel. Lõngaarenduse käigus jõuti kahe erineva tooteliigini: seamless knit tehnoloogias valmiv müts, mille saab viia masstootmisse ja käsitöönduslikult valmivad disainkudumid. Lausmaterjalide arendamise käigus jõuti väikemööbli tooteprototüübini, milles on kasutatud termotöödeldud lausmaterjali koos puiduga.

Järeldused

Projekti tulemuste analüüsist selgub, et ligikaudu 3300 tonni Eestis aasta jooksul tekkivatest rõiva- ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehnoloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete (eelkõige tekstiiltoodete) tootmiseks teisese toormena kasutada. See on ca 22% aastas turule pandud rõivaste ja tekstiilide kogusest. 

Lisaks võib järeldada, et sobivate tehnoloogiate olemasolul on võimalik mehhaaniliselt ja suhteliselt lihtsalt töödelda ka suuremat osa Eestis tekkivatest tekstiilitööstuse tekstiilijäätmetest (ca 1600 tonni aastas). Samuti võib eeldada, et korduskasutuseks sobivate kasutatud rõivaste ja tekstiilide tekkekogus on ligikaudu 4600 tonni aastas, mis moodustab ca 31% Eestis turule pandud rõivastest ja kodutekstiilidest.

Tutvu lähemalt projekti tulemuste, järelduste ja edasiste soovitustega kokkuvõtvas raportis.

 

Uudise allikas: EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

JÄRELVAADATAV: “Kuidas?” sessioon 9: Innovaatilised postipakendid

Sügiseses ringmajanduse “Kuidas?” vestlusringis said sõna Eesti ettevõtteid, kes on võtnud enda missiooniks vähendada maailmas kuhjuvat pakendiprügi ning teevad seda läbi jätkusuutlike postipakendite väljatöötamise ja turule toomisega. Vaata webinari salvestust SIIT.

Oma tooteid ja teenuseid tutvustasid tekstiilijäätmeid väärindav startup Low imPACK, suureformaadilise kunsti labor Artproof, ringpakendeid tootev värske Eesti ettevõtte Pakoo ja nende koostööpartnerid disainistuudiost Upstairs. Vestlust juhtis disainer Piibe Tomp.

Webinar toimus 29.novembril kl 15:00-16:30 Zoomis. Kõikide esinejatega saab lähemalt tutvuda ürituse lehel.

“Kuidas” webinaride sarja korraldavad Eesti Disainikeskus ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Eesti tootedisain käib jätkusuutlikku rada

Selleaastase BRUNO tootedisaini auhinna kandidaatide seas leidub rõõmustavalt palju jätkusuutlikke ja ringdisaini rakendavaid töid. Nominentide tööde näitust saab näha Balti Manufaktuuris Disainiöö festivali raames 19-25.09.2022. Autasustamine toimub Eesti Disainiauhindade galal 23. septembril Balti Manufaktuuris. Kõikide konkursitöödega saab tutvuda siin.

Alljärgnev on valik auhinnale pürgivatest jätkusuutlikest toodetest:

Tootmisjääkidest valmistatud vaas/kasvulava

Tootmisjääkidest valmistatud vaasi/kasvulava kõik elemendid täidavad kindlat funktsiooni ning iga toode on taaskasutatud materjalidele omaselt unikaalne. Toodet saab kasutada aastaringselt, lisades katseklaasi erinevatest lilledest, okstest, kõrtest jmt kompositsioone. Silikaattelliste aukudesse või siis katseklaasidesse saab idanema panna seemneid, samas ka kasvatada maitsetaimi. Sobib kasutamiseks nii sise- kui välisruumides.

Biojäätmetest lill PALL

Jääkmaterjalid uue esemena ringlusse toov keskonnahoidlik lill PALL on valmistatud köögis tekkinud biojäätmete ja kasutatud kontoripaberi massist. Banaani, kartuli, apelsini, granaatõuna, mango, avokaado ja teised koored on kogutud ja kasutatud eraldi, andes seeläbi igale õiele tema biomaterjalile iseloomuliku tekstuuri, värvi ja lõhna. Lille varrena on kasutusel looduslikult kasvav kõrreline. Lill PALL on komposteeruv.

Taaskasutatud jäätmetest prügikoristus-KÄSI

Käsi on täielikult valmistatud kasutatud esemetest, taaskasutatud pudelikorkidest ja mööblitükkidest ning on mõeldud abivahendiks prügi kogumiseks koristustalgutel, looduses ja linnas. Nii viib toode prügi loodusest välja kaks korda. Käsi võimaldab noppida maast esemeid ilma kummardamata ning hoiab käed puhtad ja ohutud. Toodet saab kasutada ka kodus, et jõuda näiteks kõrgel riiulil hoiustatud esemeni. KÄSI töötati välja MTÜ Precious Plastic Estonia tööruumis, mis viib läbi plastireostuse teemalisi õpitubasid.

Süsinikunegatiivne Kiukivi

Kiukivi on süsinikunegatiivne tooteseeria, mis on tehtud kanepibetoonist – jätkusuutlikust ehitusmaterjalist, mis koosneb kanepipuistest, lubjast ja veest. Materjali saab disainielementides kasutada spetsiaalse pool-modulaarse meetodiga, mis võimaldab kuue tekstiilist lõike kombineerimisel luua erinevate kõrguste, mahtude ja funktsioonidega tooteid. Kiukivi ühendab materjaliteaduse ning low-end meetodi, kandes seeläbi kaasaegseid jätkusuutlikke väärtuseid. Kiukivide tegemiseks on juhend, mille alusel saab tooteid teha kohalikult ning luua globaalse võrgustiku kanepibetooni meistreid. Kanepitaim kasvab pea igas kliimavööndis ning on seeläbi laialdaselt kättesaadav toormaterjal.

Militaartelkidest valminud kollektsioon Telk

Projekt Telk on olnud pidevas arengus ning uusi tooteid on kollektsiooni lisandunud aastast 2013. Erinevate tooteseeriate tulemusel on Eesti Kaitseväe ja Kaitseväe Akadeemia maha kantud militaartelke tänaseks taaskasutatud juba paarisaja kilo mahus. 2020. aasta suvel valmis kollektsioon, millesse kuuluvad kimonolõikeline Telk jakk, bucket-lõikeline müts ning suurenenud kotimudel.

Seebialus ZEN

ZEN kannab endas enesekasvatuse ideed, et tarbiksime vähem, aga jätkusuutlikumaid ja kauem kestvaid tooteid, mis on oma disainikeelelt ajatud. ZEN seebialus propageerib klassikalise tükiseebi kasutamist, millel on kümme korda väiksem keskkonnamõju kui vedelseebil. Seebialus on valmistatud värvitust soodaklaasist. Klaasi materjal on ümber töödeldud kasutuselt kõrvaldatud 3Dlaseri toodetest (lasergraveeritud auhinnad, kingitused, meened). ZEN on osa 3Dlaseriga koostöös valminud upcycling tootearendusest, kus jäätmekäitluskavata väiksema väärtusega tootest disainitakse kõrgema väärtusega toode

Taaskasutatav pappkarp BOX kunstiteoste teisaldamiseks

Artproof BOX alustas teekonda ideega luua uus rakendus. Rakendus, mis annaks inimestele teada, kuidas tellida endale nende hämmastavaid puitkaste kunstiteoste jaoks. Projekti käigus saadi aru, et inimesed ei vaja rohkem puukaste. Kunstihuvilised vajavad midagi kergemat ja väiksemat. BOX kaalub 75% vähem kui puust kast, seda on lihtne ladustada, lihtne saata ja mis kõige tähtsam – lihtne taaskasutada.

Tootedisaini auhinda BRUNO antakse välja alates 2006. aastast väljapaistva toote või -tooteseeria eest, mis on valminud kas disaineri enda initsiatiivil, tiimitööna või tootja/tellija tellimustöö tulemusena. 

Valminud on uus jätkusuutlike pakendite disainijuhend

Pakenditega seotud keskkonnaprobleeme saab vähendada targa disainiga, mistõttu lõid Rohetiiger ja Keskkonnaministeerium tootjatele pakendite disainijuhendi, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.

Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada.

Disainijuhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend kuna probleem on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Kõige enam kasutatakse pakendites erinevaid plastikuid ning paraku ei ole lihtne ära hoida jäätmete sattumist keskkonda, mis tähendab, et koos pakendijäätmetega reostub keskkond ka plastikjäätmetega. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid, joogipudelid jms.

Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Sest kui toidupakendist järgmises etapis mingi muu materjal toodetakse, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. “Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,” selgitas ta.

Pakendite disainijuhendi saab alla laadida siit.

Joonisel: Euroopa Liidu jäätmekäitlushierarhia. Allikas: Pakendite disainijuhend

 

 

Uudise allikas: disainikeskus.ee