Ringhanked.ee juhendab läbi viima keskkonnahoidlikke ja ringseid hankeid

Riigihanget ei tohiks vaadelda pelgalt kaupade, teenuste või tööde ostmise hankemenetlusena, vaid seda tuleks käsitleda pigem olulise avaliku sektori keskkonnajuhtimise vahendina, mis aitab saavutada ELi strateegilisi (sh keskkonnapoliitilisi) eesmärke. Kuna ringmajandusele üleminek eeldab uute ringsete toodete ja teenuste loomist, siis on avalikul sektoril läbi ringhangete oluline roll sellistele toodetele ja teenustele nõudluse/turu tekitamisel. Nii peaks avaliku sektori hankijatel olema mitte ainult vabadus, vaid ka kohustus kasutada laiemalt keskkonnahoidlikke ja ringseid hankemenetlusi ja kriteeriume.

Ringmajanduse põhimõtete süstemaatilist rakendamist hangetes on seni peamiselt takistanud teadmiste ja oskuste vähesus, halduslikud ja õiguslikud tõkked ning hankijate eelarvamused. Uues juhendmaterjalis ringhanked.ee antakse ülevaade ringhangetest kui keskkonnahoidlike hangete alaliigist ning tuuakse näpunäiteid ringhangete läbiviimiseks. Käsiraamat on mõeldud eelkõige avaliku sektori otsustajatele ja kõigile neile ametnikele, kes on seotud toodete või teenuste ostmise ja hankimisega.

Euroopa Liidus moodustab avaliku sektori tarbimine igal aastal keskmiselt umbes 14% SKPst. Lisaks tuleb arvestada, et paljudes sektorites (nt ehitus, jäätmekäitlus) on avalik sektor peamine hankija, mõjutades olulisel määral seda, milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse. Seega, kui avaliku sektori organisatsioonid hakkavad eelistama keskkonnahoidlikke ja ringseid tooteid/teenuseid, siis on võimalik turgu olulisel määral mõjutada ning liikuda kiiremini kliimaneutraalsuse ja ressursside jätkusuutliku kasutuse suunas. Nii on keskkonnahoidlik ja ringmajanduse põhimõtteid arvesse võttev riigihange mõjuvõimas tööriist avaliku raha kasutamiseks tõhusal, säästlikul ja strateegilisel moel ning jätkusuutlikuma, sh ringsema majandussüsteemi poole liikumise kiirendamiseks.

Keskkonnahoidlike, sh ringhangete laiem kasutamine avalikus sektoris loob lisaks eeldused innovatsiooniks ning uute toodete/teenuste ja ärimudelite turule toomiseks.

Mis on ringhange?

Ringhange ehk ringne riigihange on hange, mis keskendub ringsetele toodetele, teenustele ja töödele, millel on pikem eluiga, pikaajaline väärtus ja/või mis panustavad ringsete energia- ja materjalivoogude kujundamisse tarneahelas, selle kaudu vähendades ja parematel juhtudel ka vältides negatiivset keskkonnamõju ning jäätmeteket kogu toote olelusringi jooksul.

Kuna ringhanked on suunatud keskkonnamõju vähendamisele, on kõik ringhanked ühtlasi ka keskkonnahoidlikud hanked, kuid kõik keskkonnahoidlikud hanked ei pruugi olla ringhanked. Nt keskkonnahoidlikud hanked, mille kriteeriumidega soovitakse kitsalt müra vähendada või bioloogilist mitmekesisust suurendada, ei ole otseselt ringhanked. Samas on raske konkreetset piiri tõmmata, kuna hangetes kasutatakse tihti mitmesuguseid keskkonnakriteeriume ja puudub selge määratlus, millisel juhul on tegu täpselt ringhankega – kas piisab ühest ringsest kriteeriumist või peab kogu hankeprotsess algusest lõpuni järgima ringset lähenemist.

Ringhanked siiski ei pruugi tähendada vaid konkreetsete toodete hankimist, vaid võivad haarata ja mõjutada kogu toote-teenusesüsteemi ning seetõttu olla suunatud täiesti uute ja innovaatiliste lahenduste hankimisele.

Ringhanke sammsammuline korraldamine

Ringhanget, nii nagu mistahes muud hanget, võib vaadelda sammsammulise protsessina, mille kulg sõltub hanke eesmärgist, ulatusest ja soovitavatest tulemustest. Üldisemas plaanis võib ringhanke korraldamisel eristada kümmet sammu ehk etappi. Need sammud pole alati üksteisele järgnevad, vaid pigem moodustavad tsüklilise protsessi (vt kõrvalolev joonis). Erinevad sammud nõuavad mitmesuguste valikute tegemist, et saavutada ringhange mitte ainult tehnilise kirjelduse järgi, vaid ka hanget korraldava organisatsiooni vajadustest ja rahalisest vaatenurgast lähtudes.

Keskkonnahoidliku, sh ringhanke läbiviimise samme saab kirjeldada ka kolmele olulisele küsimusele vastamise järgi: miks, kuidas, mida?

Tutvu ringhanke läbiviimise kümne sammuga siin.

Kogu veebilehel olev juhendmaterjal on allalaaditav ka pdf-failina: Ringhangete juhend.

Veebilehe on koostanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Interreg Euroopa projekti CircPro – Nutikad ringhanked (Smart Circular Procurement) raames.

Kuidas EL-i kestlikkuse regulatsioonid hakkavad mõjutama ettevõtteid, tootjaid, disainereid ja tarbijaid?

Eesti Disainikeskus korraldas 24. mail ESG ja Euroopa Liidu kestlikkuse regulatsioonide infoseminari. Eksperdid Sustinerest avasid kuulajatele nii kehtivate kui lähiaastatel jõustuvate Euroopa Liidu roheleppe ja ökodisaini direktiivide, laiendatud tootjavastutuse nõuete, ESG ja kestliku rahastuse taksonoomia sisu ning kõnelesid nende rakendumisega kaasnevatest mõjudest nii äriettevõtetele, tootjatele, disaineritele kui tarbijatele.

ESG ( environmental, social, governance) on ettevõtete raporteerimise vorm, mis hõlmab keskkonda, sotsiaalseid väärtusi ja juhtimist. See on välja kasvanud finantssektorist, kus tekkis vajadus lisaks numbrilistele mõõdikutele esitada ka süstemaatiliselt ettevõtte väärtusi. Lisaks riskide ja mõjude väljatoomisele, mis on peamiselt eeldefineeritud ettevõtte tegutsemise põhiselt, loob ESG ka võimalusi kuvada positiivset panust – tõsta esile ettevõtet kõnetavad teemad, milles soovitakse jätkusuutlikult tegutseda ning kasu luua.

Euroopa Liidu roheleppe direktiivides on nõuded, mis aitavad panustada ESG väärtustesse. Põhieesmärgiks on liikmesriikides kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, kuid sellest olulisemgi on decoupling ehk ressursikasutuse lahtisidumine majanduskasvust.

EL direktiivid jagunevad laiemalt:

valdkondlikeks (jäätmehierarhia, ökodisaini direktiiv ja ringmajanduse tegevuskava)
ettevõttete keskseteks jätkusuutlikkuse meetmeteks (taksonoomia, CSRD, CFDDD)

Lähiaastate fookus ringmajanduse tegevuskava alusel on väärtusahelad valdkondades: elektroonika ning IKT, akud ja sõidukid, pakendid, plast, tekstiilitooted, ehitus ja hooned, toit, vesi ja toitained.

Süsinikujalajälje mõõtmine on kliimamuutuste kontekstis peamine metoodika “keskkonnasõbralikkuse” hindamisel. See on oluline, sest aitab tuvastada kasvuhoonegaaside allikaid, leida mõjukohad ja annab aluse prioriteetide sõnastamiseks ja progressi jälgimiseks ajas. Jalajälge aitavad vähendada taastuvate ressursside (sh energiaallikad) kasutamine, ressursiefektiivsus ja toote eluea pikendamine. Erinevatel tasanditel (organisatsiooni, toote, teenuse, sündmuse või üksikisiku) on selleks erinevad metoodikad ja mõõtmise alused.

Toote või teenuse olelusringi hindamine võimaldab tootmisprotsesside optimeerimist ja väärtuahela parandamist. Olelusringi hindamise metoodika on kirjeldatud vastavate ISO ja PAS standarditega GHG protokollis – toote olelusringi arvutamise ja raporteerimise standardis.

Organisatsiooni tasandil käib kliimamõju arvutamine GHG protokolli standardi alusel aasta kaupa ja kolmes mõjualas eraldi. Rakendamine kolmandas skoobis – väärtusahela üleselt – on hetkel teema, mis otsib palavalt parimaid praktikaid.

Siiski ei tasu süsinikujalajälje hindamisel jääda kinni “süsinikupimeduse prismasse” (Carbon Tunnel Vision), sest kestlikkus koosneb veel paljudest eri aspektidest (nt. elurikkuse kadu, õhusaaste, ebavõrdsus, tarbimisühiskond, ökotoksilisus jms).

Disainerite seisukohast ehk parem ja aina enam kasutust leidev metoodika on toote süsiniku käejälje hindamine. See võimaldab võrrelda toote säästlikkuse aspekte nii olemasolevatel toodetel kui tootearendustel. Hinnatakse materjali- ja energiakasutust, planeeritud eluiga ja toimivust, jäätmeid ja süsiniku sidumise aspekte.

Kestlik rahastamine

Kestliku rahastuse taksonoomiamäärus on EL ettevõtetele kohanduv kestlike majandustegevuste klassifitseerimissüsteem, mida reguleerivad kliima ja keskkonna delegeeritud aktid. Kliima akt tegeleb kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise teemadega. Keskkonna delegeeritud akt vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitsega; Lisaks ringmajandusele ülemineku, saastuse vältimise ja kontrolli, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise teemadega. Määrus sätestab, et ettevõte peab tegelema vähemalt ühte teemasse olulise panustamisega, ilma et tekitaks olulist kahju ülejäänud viiele.

Taksonoomia määruse keskkonna delegeeritud direktiiv kirjeldab ka uusi võimalikke ärimudeleid, mis edendavad ringmajandusele üleminekut, toodete parandatavust, modulaarsust, toote elulõpu planeerimist ja teisest kasutuselevõttu. Nende seas ka toode-teenus mudelit, kus tootjale jääb omandiõigus ja vastutus toote eest kogu selle olelusringi ulatuses.

Viimati loetletud strateegia lisab tootes kasutatud loodusressursside väärtuse. Vastutus maavarade kasutamise ja kaevandamise eest saab lõpuks hinna, see aga nõuab suuremat suhtumise muutust ühiskonnas. Vastutust kandvate toode-kui-teenus pakkumiste turustamine kõrvuti lineaarse majandusmudeli tootega paneb tarbija raske valiku ette. Kuidas luua ühiskonnas väärtuspakkumise nihe nii, et kestlik eluviis oleks kättesaadav kõigile?

Ökodisaininõuete direktiiv

2005. aastal jõustunud Euroopa Liidu kestlike toodete ökodisaini direktiiv on toodete energia- ja ressursitõhususe, ringlussevõetavuse, parandatavuse ja korduskasutatavuse saavutamise üks jõulisemaid instrumente. See kohustab tootjaid järgima konkreetseid keskkonnaalaseid ja kestlikkuse kriteeriume alates disainifaasist ja tootmisest kuni toote eluringi(de) lõpuni. Eesmärk on luua tooteid ja teenuseid, mis tarbivad vähem ressursse, tekitavad vähem heitkoguseid ja mille keskkonnajalajälg on väiksem.

Et täita direktiivi kriteeriume, on tootjad sunnitud välja töötama jätkusuutliku(ma)id alternatiive. Kus on piirangud, seal on ka pinnas innovatsiooniks ja konkurentsieelisteks. Olgu selleks uudsed disainilahendused, keskkonnasõbralikumad tootmisviisid, materjaliinnovatsioon, aineringide teadlik juhtimine, uued ärimudelid ja koostöö leidmine turu osaliste vahel.

Ökodisaini direktiiv võimestab ka tarbijaid. Toodete märgistamisnõuded ja energiatõhususe standardid annavad tarbijatele võimaluse teha teadlikke valikuid, võrrelda ja valida tooteid keskkonnasõbralikkuse alusel ja tekitavad turul nõudlust rohelisemate alternatiivide järele.

Kuidas täpsemalt seda saavutatakse? 30. märtsil 2022 võttis komisjon vastu meetmepaketi, mille abil soovitakse muuta kestlikud tooted ELis normiks. Esitati raamistik konkreetsetele tooterühmadele (sh elektroonika, IKT seadmed, mööbel, tekstiil) ökodisaininõuete kehtestamiseks, et oluliselt parandada nende ringlust, energiatõhusust ja muid keskkonnasäästlikkusaspekte. Toodetele kehtestatavad nõuded käsitlevad muuhulgas:

toote vastupidavust, korduskasutatavust, uuendatavust ja parandatavust (kus disainiprotsess on võtmetähtsusega!)
ringlust takistavate ainete sisaldust;
energia- ja ressursitõhusust;
ringlussevõetud materjali sisaldust;
taastootmist ja ringlussevõttu;
CO2 jalajälge ja keskkonnajalajälge;
teabe esitamist, sh digitaalset tootepassi. Uue digitaalse tootepassiga antakse teavet toodete keskkonnasäästlikkuse kohta. See aitab tarbijatel ja ettevõtjatel teha toodete ostmisel teadlikke valikuid, hõlbustab parandamist ja ringlussevõttu ning suurendab toodete olelusringi keskkonnamõju läbipaistvust.
laiendatud tootjavastutust, mille eesmärk on stimuleerida kestlikumat tootedisaini, pannes tootjad vastutama (kas rahaliselt või korralduslikult) toote olelusringi lõpus tekitatud jäätmete eest.

Brummeni raekoda / Foto: RAU Architects

Näide: Brummeni raekoda

Brummeni raekoda on esimene hoone maailmas, mis sai endale materjalipassi. Passis sisaldub info ehitises kasutatud materjalide, komponentide ja toodete kohta. Sel viisil ületab hoone oma esmase funktsiooni ning on arhitekt Thomas Rau kirjelduse järgi muutunud “materjalidepooks” tulevastele ehitistele.

Artikli autorid: Mariliis Alev (EDK) ja Kerli Kehman (EDK)

Aasta keskkonnateoks valiti Uuskasutuskeskuse kogumismajad

Möödunud aasta lõpus tunnustas Keskkonnaministeerium silmapaistvaid keskkonnategijaid. Aasta keskkonnateo tiitli pälvisid ringmajandust edendava Uuskasutuskeskuse kogumismajad, mis valmisid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ja paigaldati koostöös Astri Grupiga.

Kogumismajad on ehitatud keskkonnasõbralikult, katusel on päikesepaneelid energia tootmiseks. Kogumismajad asuvad Narvas Fama keskuse parkla juures, Tallinnas Balti Jaama Turu välialal (Telliskivi loomelinnaku servas), Tartus Lõunakeskuse ja Pärnus Pärnu keskuse parklas. Nendesse saab tuua 24/7 kõik korralikud ja kasutuskõlblikud asjad. Esimese aastaga annetasid inimesed kogumismajadesse u 180 000 tonni asju, mis suunatakse uuesti ringlusesse läbi Uuskasutuskeskuse poodide või abivajajaid aidates. Loe lähemalt Uuskasutuskeskuse ringlussevõtu võimaluste kohta siit.

Keskkonnaminister Madis Kallas, Uuskasutuskeskuse sorteerimiskeskuse juht Kristi Suup ja piirkonnajuht Reet Mändmets. Foto: Keskkonnaministeerium, allikas: rohe.geenius.ee

Uudise allikad: rohe.geenius.ee, uuskasutus.ee

Uudise avafoto: Uuskasutuskeskus

Eesti teadlased: siinsest põlevkivist saab luua ehitusmaterjale, nailonit ja bioplastikut

Alexela ja TalTech’i põlevkivitööstuses revolutsiooni lubava projekti laborikatsetused näitasid, et põlevkivist võib saada senise kasutusega võrreldes kordades kallimaid tooteid. Alates 2017. aastast arenduses olnud projekti eesmärk on väärindada Eesti põlevkivi hinnalisteks ja turul nõutud kemikaalideks.

“Teaduslikus mõttes seisneb oluline leid selles, et põlevkivis sisalduvaid väärtuslikke elemente on võimalik keemilisel teel eraldada ja kasutusele võtta. See tähendab, et põlevkivist võib saada kordades kallimaid tooteid nende otsese keemilise muundamise kaudu. Sellega oleme me ühtlasi tõestanud ringmajanduse põhimõtteid järgiva keemiatööstuse rajamise võimalikkuse. Nüüd võib astuda järgmise sammu,” teatas TalTechi professor Margus Lopp.

Lopi sõnul on tootekategooriad, mida Eestile olulisest ressursist nüüd jäägitult väärindama hakata, väga mahukad. “Kui seni on Eestis põlevkivi võrdunud otse energeetika ja kütteõlidega, siis nüüd räägime tõesti juba kemikaalidest, millest luua ehitusmaterjale, ehitusvahtu, nailonit ja isegi bioplastikut,” loetles Lopp. Eesti teadlaste lahendusega võimalik põlevkivist välja meelitada kasulikke aineid, mis on baastooraineks paljudele arenenud maailma tööstusharudele.

Projekti peakeemiku Kristiina Kaldase sõnul tõi Alexela ja ülikooli vaheline koostöö nii Eesti teadusmaastikule kui ka tervele maailmale esimese omasuguse põlevkivi väärindamise tehnoloogia. Kaasa aitasid ka siinse põlevkivi omadused.

“Uurimistöö edu peitub kindlasti ka siinses põlevkivis, mille kerogeeni sisaldus on piisavalt suur, et tagada tootmiseks vajalik maht. Dikarboksüülhappeid ehk ainet, mida uuring taga ajas, kasutatakse maailmas väga laialt erinevate polümeeride toorainena ja see turg on tugevalt kasvamas,” kirjeldas Kaldas.

Kristiina Kaldas / Foto: Ilmar Saabas, Delfi Meedia

TalTech teadurid kinnitasid, et projekti laboratoorse katseseadme töö tulemused on tunnistatud edukaks ning nüüd saab liikuda edasi järgmisesse ehk Kiviõlisse tööstusliku katseseadme ehitamise etappi.

Uudise allikad: Rohegeenius, Delfi Forte

Fotod: Ilmar Saabas / Delfi Meedia

Avati esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvorm

Pilootprojekt Disainering by Stuudio 213 kestab 5. novembrist 5. jaanuarini, pakkudes erinevate Eesti moedisainerite pidulikke õhturõivad, mida saab limiteeritud ajaks laenutada.

“Tootevalikust leidub ka seni müügilettidelt puudunud esemeid, mida maailmas eksisteerib vaid üks eksamplar. Loodame näha loojate ja kandjate vahelist sümbioosi, kus mõlemad osapooled avaldavad üksteise suhtes austust, kandes hoolt, et rõivaesemest saaksid rõõmu tunda võimalikult paljud inimesed ning et see saaks täita oma peamist eesmärki – olla kantud,” selgitab projekti eestvedaja ning asutaja Anna Viik.

“Otsustasime pilootprojekti raames välja selgitada, kas selline teenus pakub eestlastele huvi ning kas seda reaalselt ka kasutataks. Valisime piloodi läbiviimiseks peamiseks platvormiks Instagrami, sest oma rõhuga visuaalidel ning laia kasutajaskonnaga tundus, et jõuame kõige paremini piloodi eesmärgini. Meie jaoks on oluline, et valikus on lai valik kureeritud Eesti moedisaini ning tuua inimesteni võimalus toetada kodumaist loomingut, panustades ühtlasi ka kestlikku tarbimiskultuuri,” kirjeldab projekti kaasasutaja Anna-Liisa Talts.

“Ehkki Eesti moetööstuse panus keskkonna kahjulikkusele on maailma mastaabis võrdlemisi väike, saame teadlike tarbijatena siiski teha häid valikuid. Projektiperioodi lõpuks loodame, et oleme kogunud piisavalt tagasisidet teenuse kohta, et ideaalis hakata ehitama platvormi suuremas mahus, kus pakume laiemat suuruste vahemikku, pakume lisateenuseid, nn. kohendamine figuurile sobivaks ning muidugi alustame enda rakenduse arendamist, et ei peaks kasutama kolmanda osapoole platvormi,” lisavad asutajad.

Liisi Eesmaa looming (fotograaf Riina Varol)

Karl Korsari looming (fotograaf Erlend Staub)

Stuudio 213 on Tallinnas Põhjala tehases asuv ringmajandusel toimiv avatud õmblustöökoda, mis on mõeldud kõikidele õmblushuvilistele ning keskkonnasäästlikele mõtlejatele. See on koht, kus saab kasvatada teadlikkust rõivatööstuse telgitagustest, osaleda töötubades, kasutada täisvarustuses õmblusparki, luua õmblusklubis tekstiili- ja rõivatooteid, soetada uuele ringile läinud kangaid ning kasutada rõivaparandusteenust.

Tutvu laenutusel olevate esemetega Disaineringi Instagramis ning vaata laenutuse tingimusi siit.

Uudise allikas: Portail

Fotod: Disainering Instagram

“Ringmajanduse parimad praktikad” veebinar nüüd järelvaadatav

Ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks jääb Eesti ettevõtetel puudu nii teadmistest kui toetavast keskkonnast, tõdesid ettevõtjad ja eksperdid veebiseminaril “Ringmajanduse parimad praktikad – väljakutsed ja võimalused.”

Eesti ettevõtetel napib ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks sisemisi ressursse, sealhulgas teadmisi ja oskusi, nentis seminaril SEI Tallinna vanemekspert ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) juhatuse liige Harri Moora. Lisaks ei toeta ettevõtete ringmajanduse poole liikumise pingutusi väline keskkond, näiteks õiguslik raamistik, maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused ja turunõudlus.

EKJA korraldatud veebiseminaril jagasid oma ringmajanduse ja -disaini kogemusi ka ettevõtted ise. Nende seas oli 2021. aasta ringdisaini edendaja Artisana ehk Stella Soomlais stuudio. Nahastuudio asutaja Stella Runneli sõnul on nende suur väljakutse ringse ärimudeli rakendamisel ettevõtte väiksus – praegustes oludes pole võimalik tekitada vajalikku tootmismahtu, mis oleks äriliselt kasulik. Osaliselt on selle põhjus Eesti väike turg, osutas ta.

Jagamisplatvormi Autolevi suurim väljakutse on nende endi hinnangul üleüldine arusaamade muutmine. „Ringmajandus ise ongi tegelikult üks suurim väljakutse, ehk kuidas muuta paradigmat ja kuidas töötav ärimudel edukalt üles ehitada ning enda jaoks tööle panna,“ selgitas Autolevi OÜ esindaja Tauri Kärson. „Nagu iga ettevõtte puhul, on üks suurimaid väljakutseid konkurents, ja meie puhul on see konkurent auto omamine,“ tõdes ta.

Olulise probleemina tõstatasid ettevõtjad ka tarbija eksitamise ehk rohepesu.

„Rohepesu on rohepöörde absoluutselt kõige suurem probleem,“ leidis 2021. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule esindaja Kristjan Maruste. E-kergsõidukite valdkond muutub kiirelt ja kuivõrd turule tuleb kogu aeg uusi tegijaid, on rohepesu Comodule’i jaoks üks aktuaalsemaid väljakutseid. Ka Stella Runnel arutles, et kuigi tarbijate mõtteviis on muutumas ja tehakse üha jätkusuutlikumaid otsuseid, siis rohepesu on selle kõrval palju. Sageli otsustavad inimesed tema hinnangul siiski pealispindselt ega süvene, mida toode ja selle taga olev ärimudel endas tegelikult sisaldab.

Et ettevõtted saaksid hõlpsamini oma teadmisi, oskusi ja tootearendust ringseks muuta, on Eestis välja töötatud rida abivahendeid, mida tutvustas Eesti Disainikeskuse ringmajanduse ja -disaini programmijuht Kerli Kehman-Vaarik. Näiteks pakub Disainikeskus koostöös EKJA ja SEI Tallinnaga ringdisaini auditi ja ringdisaini sprindi teenust – mõlemat saab kasutada nii iseseisvalt kui välise nõustamise abil. Ringdisaini audit aitab usaldusväärse metoodika abil hinnata organisatsioonide võimet integreerida disaini ja ringmajandusega seotud aspektid toote või teenuse arenduse protsessi. Ringdisaini sprint hõlmab muuhulgas koolitust valdkonna ekspertide juhtimisel ja ettevõtte konkreetse probleemi lahendamist disaini abiga.

EKJA korraldatud seminar toimus 23. novembril 2021 ning see võttis ühtlasi kokku Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja EKJA koostöös valminud ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti “Ringmajanduse ja ringdisaini parimad praktikad” tulemused. Projektis koguti Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest. Ka projektist ilmnes, et ettevõtete ees seisvad taksitused võivad oluliselt pärssida uute ja olemasolevate ringmajanduslahenduste laiemat kasutust.

Ringmajanduse parimate praktikatega saab põhjalikumalt tutvuda EKJA kodulehel.

Veebiseminari kohta saab detailsemat infot ürituse veebilehelt.

Uudise allikas: sei.org

Webinar: Ringmajanduse parimad praktikad

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni Ringmajanduse Foorum kutsub kõiki huvitatud osapooli webinarile „Ringmajanduse parimad praktikad – väljakutsed ja võimalused”. Webinar toimub 23. novembril 2021 kell 14:00 – 16:00 veebikeskkonnas (MS Teams). Registreeru sündmusele SIIN

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni koostöös koguti hiljuti lõppenud projekti “Ringmajanduse ja ringdisaini parimad praktikad” raames Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest (Vaata parimaid praktikaid siit!).

Lisaks on EKJA ja Eesti Disainikeskus viinud läbi mitmeid Ringmajanduse KUIDAS? veebiseminare, kus käsitletakse ringmajanduse rakendamisega seotud aspekte ning arutletakse, kuidas ringsemate toodete ja teenusteni jõuda. Kõik need üritused ja tegevused on näidanud, et ettevõtted kogevad ringmajanduse poole liikudes jätkuvalt takistusi ja väljakutseid.

Antud webinaril on hea võimalus kuulata selle aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursil osalenud ja ka auhinnatud ettevõtete kogemusi ringsete toodete ja teenuste arendamisel. Oma kogemusi jagavad Comodule, Stella Soomlais Studio ja Autolevi esindajad. Arutame, mis olid ringsete ärimudelite arendamise suurimad ettevõttesisesed ja -välised väljakutsed ja õppekohad ning millised on tulevikuplaanid. Lisaks antakse ülevaade ringmajanduslikke ärimudeleid toetavatest tööriistadest, mida ettevõtted saavad kasutada nii iseseisvalt kui ka välise nõustamise teel.

Webinari link saadetakse kõigile registreerunutele hiljemalt päev enne ürituse toimumist. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üritusega seotud informatsiooni edastamiseks ning muul moel ei töödelda.

Sündmus on tasuta ja toimub eesti keeles. Rohkem infot ja ajakava leiate EKJA veebilehelt.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni Ringmajanduse Foorum korraldab ringmajanduse teemade avamiseks ja ettevõtete kogemuste jagamiseks regulaarseid seminare ja koolitusi. Vaata lisa!

Ringmajanduse KUIDAS? sessioon 7 – ‘‘Jätkusuutlik linnaruum‘‘

3. novembril kell 16:00 – 17:30 toimub järjekordne Eesti Disainikeskuse ja EKJA poolt korraldatav ringmajanduse “KUIDAS?” webinar. Sel korral räägime jätkusuutlikust linnaruumist. Milline on jätkusuutlik linnaruum? Millised on inimsõbralikud tänavad? Mida tähendab viidandus jätkusuutlikus linnaruumis? Mida tähendab keskkonnasõbralik arhitektuur? Oma kogemusi jagavad disainerid Martin Voltri ja Kristi Rummel-Kottise ning arhitekt Sille Pihlak. Vestlust suunab urbanist Mattias Malk.

Registreerimise link asub siin.

Ajakava:
16:00 – 16:05 Sissejuhatus – Mattias Malk (urbanist ja fotograaf, Urbiquity, EKA)
16:05 – 16:25 Inimsõbralikud tänavad, Elava tänava algatus ja Kollase tn piloot – Martin Voltri (disainer, Fraktal)
16:25 – 16:45 15 min Tartu. Kasutaja teekonna teadlikkuse tõstmise ja süsteemse teeleidmise mõju linnaruumi kõnnitavusele – Kristi Rummel-Kottisse (disainer, Disainiosakond)
16:45 – 17:05 Jäägitu arhitektuur – Sille Pihlak (arhitekt, PART Architects, EKA)
17:05 – 17:30 Avatud arutelu

Loe lähemalt esinejate ja arutlusele tulevate teemade kohta Eesti Disainikeskuse lehelt.

Ringmajanduse KUIDAS? sessioonid on avatud ruum ettevõtetele ja disaineritele oma kogemuste vahetamiseks. Me väldime abstraktseid kontseptsioone ja otsime vastust küsimusele KUIDAS on asi ellu toodud. Miks on sellist ringmajanduse lahendust tegema hakatud? Kuidas selle arendamine käis (mis oli lihtne, põnev, raske)? Mis sellest lõpuks sai? Selline lähenemine aitab teistel ettevõtjatel õppida ja inspireeruda tegelikust kogemusest, mitte pelgalt ilusatest mõtetest.

Varasemaid “KUIDAS?” sessioone saab järelvaadata Eesti Disainikeskuse Youtube kanalis.

Lindström alustas tekstiilide ringlussevõtuks ainulaadset koostööd

2021. aasta augustis sai alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Lindström on sellega esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata.

Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm teel Lindströmi püstitatud eesmärgile, millega ettevõte soovib 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% nende juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.

Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.

Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.

Fotol: Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases. Lindström tahab seda muuta.

Loe koostööst lähemalt: lindstromgroup.com

Uudise allikas ja fotod: Lindström Group

Valminud on uus toiduannetamise veebileht

Sotsiaalministeeriumis on valminud uus koduleht toiduannetamine.ee, kus saab vaadata üle Eesti organisatsioone, kellele annetada ülejäänud toit. Viimasest toidujäätmete uuringust selgub, et Eesti kauplustest läheb annetamisele vaid 12% müümata jäänud toidust. Eesti on liitunud rahvusvahelise algatusega toiduraiskamise vähendamiseks. Selleks on ühendanud jõud Keskkonna-, Maaelu- ja Sotsiaalministeerium, koostöös oluliste toidu tootmist, käitlemist ja müüki esindavate erialaliitudega.

Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust 1/3 raisku ehk prügikasti – see moodustab 8% inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse.

Loe lisa EKJA kodulehelt.