Aasta keskkonnateoks valiti Uuskasutuskeskuse kogumismajad

Möödunud aasta lõpus tunnustas Keskkonnaministeerium silmapaistvaid keskkonnategijaid. Aasta keskkonnateo tiitli pälvisid ringmajandust edendava Uuskasutuskeskuse kogumismajad, mis valmisid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ja paigaldati koostöös Astri Grupiga.

Kogumismajad on ehitatud keskkonnasõbralikult, katusel on päikesepaneelid energia tootmiseks. Kogumismajad asuvad Narvas Fama keskuse parkla juures, Tallinnas Balti Jaama Turu välialal (Telliskivi loomelinnaku servas), Tartus Lõunakeskuse ja Pärnus Pärnu keskuse parklas. Nendesse saab tuua 24/7 kõik korralikud ja kasutuskõlblikud asjad. Esimese aastaga annetasid inimesed kogumismajadesse u 180 000 tonni asju, mis suunatakse uuesti ringlusesse läbi Uuskasutuskeskuse poodide või abivajajaid aidates. Loe lähemalt Uuskasutuskeskuse ringlussevõtu võimaluste kohta siit.

Keskkonnaminister Madis Kallas, Uuskasutuskeskuse sorteerimiskeskuse juht Kristi Suup ja piirkonnajuht Reet Mändmets. Foto: Keskkonnaministeerium, allikas: rohe.geenius.ee

//

Uudise allikad: rohe.geenius.ee, uuskasutus.ee

Uudise avafoto: Uuskasutuskeskus

Eesti teadlased: siinsest põlevkivist saab luua ehitusmaterjale, nailonit ja bioplastikut

Alexela ja TalTech’i põlevkivitööstuses revolutsiooni lubava projekti laborikatsetused näitasid, et põlevkivist võib saada senise kasutusega võrreldes kordades kallimaid tooteid. Alates 2017. aastast arenduses olnud projekti eesmärk on väärindada Eesti põlevkivi hinnalisteks ja turul nõutud kemikaalideks. 

“Teaduslikus mõttes seisneb oluline leid selles, et põlevkivis sisalduvaid väärtuslikke elemente on võimalik keemilisel teel eraldada ja kasutusele võtta. See tähendab, et põlevkivist võib saada kordades kallimaid tooteid nende otsese keemilise muundamise kaudu. Sellega oleme me ühtlasi tõestanud ringmajanduse põhimõtteid järgiva keemiatööstuse rajamise võimalikkuse. Nüüd võib astuda järgmise sammu,” teatas TalTechi professor Margus Lopp.

Lopi sõnul on tootekategooriad, mida Eestile olulisest ressursist nüüd jäägitult väärindama hakata, väga mahukad. “Kui seni on Eestis põlevkivi võrdunud otse energeetika ja kütteõlidega, siis nüüd räägime tõesti juba kemikaalidest, millest luua ehitusmaterjale, ehitusvahtu, nailonit ja isegi bioplastikut,” loetles Lopp. Eesti teadlaste lahendusega võimalik põlevkivist välja meelitada kasulikke aineid, mis on baastooraineks paljudele arenenud maailma tööstusharudele.

Projekti peakeemiku Kristiina Kaldase sõnul tõi Alexela ja ülikooli vaheline koostöö nii Eesti teadusmaastikule kui ka tervele maailmale esimese omasuguse põlevkivi väärindamise tehnoloogia. Kaasa aitasid ka siinse põlevkivi omadused.

“Uurimistöö edu peitub kindlasti ka siinses põlevkivis, mille kerogeeni sisaldus on piisavalt suur, et tagada tootmiseks vajalik maht. Dikarboksüülhappeid ehk ainet, mida uuring taga ajas, kasutatakse maailmas väga laialt erinevate polümeeride toorainena ja see turg on tugevalt kasvamas,” kirjeldas Kaldas.

Kristiina Kaldas / Foto: Ilmar Saabas, Delfi Meedia  

TalTech teadurid kinnitasid, et projekti laboratoorse katseseadme töö tulemused on tunnistatud edukaks ning nüüd saab liikuda edasi järgmisesse ehk Kiviõlisse tööstusliku katseseadme ehitamise etappi.

//

Uudise allikad: Rohegeenius, Delfi Forte

Fotod: Ilmar Saabas / Delfi Meedia

Avati esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvorm

Pilootprojekt Disainering by Stuudio 213 kestab 5. novembrist 5. jaanuarini, pakkudes erinevate Eesti moedisainerite pidulikke õhturõivad, mida saab limiteeritud ajaks laenutada. 

“Tootevalikust leidub ka seni müügilettidelt puudunud esemeid, mida maailmas eksisteerib vaid üks eksamplar. Loodame näha loojate ja kandjate vahelist sümbioosi, kus mõlemad osapooled avaldavad üksteise suhtes austust, kandes hoolt, et rõivaesemest saaksid rõõmu tunda võimalikult paljud inimesed ning et see saaks täita oma peamist eesmärki – olla kantud,” selgitab projekti eestvedaja ning asutaja Anna Viik.

“Otsustasime pilootprojekti raames välja selgitada, kas selline teenus pakub eestlastele huvi ning kas seda reaalselt ka kasutataks. Valisime piloodi läbiviimiseks peamiseks platvormiks Instagrami, sest oma rõhuga visuaalidel ning laia kasutajaskonnaga tundus, et jõuame kõige paremini piloodi eesmärgini. Meie jaoks on oluline, et valikus on lai valik kureeritud Eesti moedisaini ning tuua inimesteni võimalus toetada kodumaist loomingut, panustades ühtlasi ka kestlikku tarbimiskultuuri,” kirjeldab projekti kaasasutaja Anna-Liisa Talts.

“Ehkki Eesti moetööstuse panus keskkonna kahjulikkusele on maailma mastaabis võrdlemisi väike, saame teadlike tarbijatena siiski teha häid valikuid. Projektiperioodi lõpuks loodame, et oleme kogunud piisavalt tagasisidet teenuse kohta, et ideaalis hakata ehitama platvormi suuremas mahus, kus pakume laiemat suuruste vahemikku, pakume lisateenuseid, nn. kohendamine figuurile sobivaks ning muidugi alustame enda rakenduse arendamist, et ei peaks kasutama kolmanda osapoole platvormi,” lisavad asutajad.

Liisi Eesmaa looming (fotograaf Riina Varol) 

 Karl Korsari looming (fotograaf Erlend Staub) 

Stuudio 213 on Tallinnas Põhjala tehases asuv ringmajandusel toimiv avatud õmblustöökoda, mis on mõeldud kõikidele õmblushuvilistele ning keskkonnasäästlikele mõtlejatele. See on koht, kus saab kasvatada teadlikkust rõivatööstuse telgitagustest, osaleda töötubades, kasutada täisvarustuses õmblusparki, luua õmblusklubis tekstiili- ja rõivatooteid, soetada uuele ringile läinud kangaid ning kasutada rõivaparandusteenust.

Tutvu laenutusel olevate esemetega Disaineringi Instagramis ning vaata laenutuse tingimusi siit.

//

Uudise allikas: Portail

Fotod: Disainering Instagram

“Ringmajanduse parimad praktikad” veebinar nüüd järelvaadatav

Ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks jääb Eesti ettevõtetel puudu nii teadmistest kui toetavast keskkonnast, tõdesid ettevõtjad ja eksperdid veebiseminaril “Ringmajanduse parimad praktikad – väljakutsed ja võimalused.” 

Eesti ettevõtetel napib ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks sisemisi ressursse, sealhulgas teadmisi ja oskusi, nentis seminaril SEI Tallinna vanemekspert ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) juhatuse liige Harri Moora. Lisaks ei toeta ettevõtete ringmajanduse poole liikumise pingutusi väline keskkond, näiteks õiguslik raamistik, maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused ja turunõudlus.

EKJA korraldatud veebiseminaril jagasid oma ringmajanduse ja -disaini kogemusi ka ettevõtted ise. Nende seas oli 2021. aasta ringdisaini edendaja Artisana ehk Stella Soomlais stuudio. Nahastuudio asutaja Stella Runneli sõnul on nende suur väljakutse ringse ärimudeli rakendamisel ettevõtte väiksus – praegustes oludes pole võimalik tekitada vajalikku tootmismahtu, mis oleks äriliselt kasulik. Osaliselt on selle põhjus Eesti väike turg, osutas ta.

Jagamisplatvormi Autolevi suurim väljakutse on nende endi hinnangul üleüldine arusaamade muutmine. „Ringmajandus ise ongi tegelikult üks suurim väljakutse, ehk kuidas muuta paradigmat ja kuidas töötav ärimudel edukalt üles ehitada ning enda jaoks tööle panna,“ selgitas Autolevi OÜ esindaja Tauri Kärson. „Nagu iga ettevõtte puhul, on üks suurimaid väljakutseid konkurents, ja meie puhul on see konkurent auto omamine,“ tõdes ta.

Olulise probleemina tõstatasid ettevõtjad ka tarbija eksitamise ehk rohepesu.

„Rohepesu on rohepöörde absoluutselt kõige suurem probleem,“ leidis 2021. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte Comodule esindaja Kristjan Maruste. E-kergsõidukite valdkond muutub kiirelt ja kuivõrd turule tuleb kogu aeg uusi tegijaid, on rohepesu Comodule’i jaoks üks aktuaalsemaid väljakutseid. Ka Stella Runnel arutles, et kuigi tarbijate mõtteviis on muutumas ja tehakse üha jätkusuutlikumaid otsuseid, siis rohepesu on selle kõrval palju. Sageli otsustavad inimesed tema hinnangul siiski pealispindselt ega süvene, mida toode ja selle taga olev ärimudel endas tegelikult sisaldab.

Et ettevõtted saaksid hõlpsamini oma teadmisi, oskusi ja tootearendust ringseks muuta, on Eestis välja töötatud rida abivahendeid, mida tutvustas Eesti Disainikeskuse ringmajanduse ja -disaini programmijuht Kerli Kehman-Vaarik. Näiteks pakub Disainikeskus koostöös EKJA ja SEI Tallinnaga ringdisaini auditi ja ringdisaini sprindi teenust – mõlemat saab kasutada nii iseseisvalt kui välise nõustamise abil. Ringdisaini audit aitab usaldusväärse metoodika abil hinnata organisatsioonide võimet integreerida disaini ja ringmajandusega seotud aspektid toote või teenuse arenduse protsessi. Ringdisaini sprint hõlmab muuhulgas koolitust valdkonna ekspertide juhtimisel ja ettevõtte konkreetse probleemi lahendamist disaini abiga.

EKJA korraldatud seminar toimus 23. novembril 2021 ning see võttis ühtlasi kokku Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja EKJA koostöös valminud ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti “Ringmajanduse ja ringdisaini parimad praktikad” tulemused. Projektis koguti Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest. Ka projektist ilmnes, et ettevõtete ees seisvad taksitused võivad oluliselt pärssida uute ja olemasolevate ringmajanduslahenduste laiemat kasutust.

Ringmajanduse parimate praktikatega saab põhjalikumalt tutvuda EKJA kodulehel.

Veebiseminari kohta saab detailsemat infot ürituse veebilehelt.

// 

Uudise allikas: sei.org 

 

Webinar: Ringmajanduse parimad praktikad

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni Ringmajanduse Foorum kutsub kõiki huvitatud osapooli webinarile „Ringmajanduse parimad praktikad – väljakutsed ja võimalused”. Webinar toimub 23. novembril 2021 kell 14:00 – 16:00 veebikeskkonnas (MS Teams). Registreeru sündmusele SIIN

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni koostöös koguti hiljuti lõppenud projekti “Ringmajanduse ja ringdisaini parimad praktikad” raames Eesti ettevõtete edukaid näiteid ringmajanduse ärimudelitest ja ringdisaini lahendustest (Vaata parimaid praktikaid siit!).

Lisaks on EKJA ja Eesti Disainikeskus viinud läbi mitmeid Ringmajanduse KUIDAS? veebiseminare, kus käsitletakse ringmajanduse rakendamisega seotud aspekte ning arutletakse, kuidas ringsemate toodete ja teenusteni jõuda. Kõik need üritused ja tegevused on näidanud, et ettevõtted kogevad ringmajanduse poole liikudes jätkuvalt takistusi ja väljakutseid.

Antud webinaril on hea võimalus kuulata selle aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursil osalenud ja ka auhinnatud ettevõtete kogemusi ringsete toodete ja teenuste arendamisel. Oma kogemusi jagavad Comodule, Stella Soomlais Studio ja Autolevi esindajad. Arutame, mis olid ringsete ärimudelite arendamise suurimad ettevõttesisesed ja -välised väljakutsed ja õppekohad ning millised on tulevikuplaanid. Lisaks antakse ülevaade ringmajanduslikke ärimudeleid toetavatest tööriistadest, mida ettevõtted saavad kasutada nii iseseisvalt kui ka välise nõustamise teel.

Webinari link saadetakse kõigile registreerunutele hiljemalt päev enne ürituse toimumist. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üritusega seotud informatsiooni edastamiseks ning muul moel ei töödelda.

Sündmus on tasuta ja toimub eesti keeles. Rohkem infot ja ajakava leiate EKJA veebilehelt.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni Ringmajanduse Foorum korraldab ringmajanduse teemade avamiseks ja ettevõtete kogemuste jagamiseks regulaarseid seminare ja koolitusi. Vaata lisa!

Ringmajanduse KUIDAS? sessioon 7 – ‘‘Jätkusuutlik linnaruum‘‘

3. novembril kell 16:00 – 17:30 toimub järjekordne Eesti Disainikeskuse ja EKJA poolt korraldatav ringmajanduse “KUIDAS?” webinar. Sel korral räägime jätkusuutlikust linnaruumist. Milline on jätkusuutlik linnaruum? Millised on inimsõbralikud tänavad? Mida tähendab viidandus jätkusuutlikus linnaruumis? Mida tähendab keskkonnasõbralik arhitektuur? Oma kogemusi jagavad disainerid Martin Voltri ja Kristi Rummel-Kottise ning arhitekt Sille Pihlak. Vestlust suunab urbanist Mattias Malk.

Registreerimise link asub siin.

Ajakava:
16:00 – 16:05   Sissejuhatus – Mattias Malk (urbanist ja fotograaf, Urbiquity, EKA)
16:05 – 16:25   Inimsõbralikud tänavad, Elava tänava algatus ja Kollase tn piloot – Martin Voltri (disainer, Fraktal)
16:25 – 16:45   15 min Tartu. Kasutaja teekonna teadlikkuse tõstmise ja süsteemse teeleidmise mõju linnaruumi kõnnitavusele – Kristi Rummel-Kottisse (disainer, Disainiosakond)
16:45 – 17:05   Jäägitu arhitektuur – Sille Pihlak (arhitekt, PART Architects, EKA)
17:05 – 17:30   Avatud arutelu

Loe lähemalt esinejate ja arutlusele tulevate teemade kohta Eesti Disainikeskuse lehelt.

//

Ringmajanduse KUIDAS? sessioonid on avatud ruum ettevõtetele ja disaineritele oma kogemuste vahetamiseks. Me väldime abstraktseid kontseptsioone ja otsime vastust küsimusele KUIDAS on asi ellu toodud. Miks on sellist ringmajanduse lahendust tegema hakatud? Kuidas selle arendamine käis (mis oli lihtne, põnev, raske)? Mis sellest lõpuks sai? Selline lähenemine aitab teistel ettevõtjatel õppida ja inspireeruda tegelikust kogemusest, mitte pelgalt ilusatest mõtetest.

Varasemaid “KUIDAS?” sessioone saab järelvaadata Eesti Disainikeskuse Youtube kanalis.

 

Lindström alustas tekstiilide ringlussevõtuks ainulaadset koostööd

2021. aasta augustis sai alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Lindström on sellega esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata.

Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm teel Lindströmi püstitatud eesmärgile, millega ettevõte soovib 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% nende juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.

Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.

Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.

Fotol: Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases. Lindström tahab seda muuta.

Loe koostööst lähemalt: lindstromgroup.com

//

Uudise allikas ja fotod: Lindström Group

Valminud on uus toiduannetamise veebileht

Sotsiaalministeeriumis on valminud uus koduleht toiduannetamine.ee, kus saab vaadata üle Eesti organisatsioone, kellele annetada ülejäänud toit. Viimasest toidujäätmete uuringust selgub, et Eesti kauplustest läheb annetamisele vaid 12% müümata jäänud toidust. Eesti on liitunud rahvusvahelise algatusega toiduraiskamise vähendamiseks. Selleks on ühendanud jõud Keskkonna-, Maaelu- ja Sotsiaalministeerium, koostöös oluliste toidu tootmist, käitlemist ja müüki esindavate erialaliitudega.

Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust 1/3 raisku ehk prügikasti – see moodustab 8% inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse.

Loe lisa EKJA kodulehelt.

Avaldati Eesti ringmajanduse hetkeolukorra uuring

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti ringmajanduse hetkeseis ning selle alusel välja selgitada potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused ringmajanduse rakendamiseks Eestis.

Uuringu tulemusi võetakse arvesse Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava loomisel ning ringmajanduse investeeringute määramisel. Uuring viidi läbi kuues valdkonnas: ehitussektor, plastitööstus, tekstiilitööstus, toidutööstus, metsa- ja puidutööstus ning teenindus.

Hinnangu andmisel hetkeolukorrale lähtutakse neljast komponendist:

Uuringu dokumentidega valdkondade kaupa saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi lehel.

Kõigi valdkondade ringmajanduse edenemiseks näeb uuring kriitiliseks soodustada turunõudluse tekkimist, seda nii läbi riikliku eeskuju (riigihanke praktikad, vastutustundlik valitsemine) kui ka teadlikkuse tõstmise tegevuste. Teadlikkuse tõstmise tegevusi (sh teadlikkus ringmajanduspõhiste energeetikalahendustest ja keskkonnajuhtimissüsteemidest) on efektiivne teostada valdkondadest sõltumatult. 

Koostöö soodustamiseks tõstetakse esile turutõrget leevendav õigusruumi loomise olulisust (nt standardid, maksusoodustused, keskkonnahoidlikud ja innovaatilised riigihanked). Pidades silmas, et turule tuleb rakendada keelde ja piiranguid määral, mis ei kahjusta Eesti konkurentsivõimet. See tähendab, et turgu saab ja tuleb reguleerida samal määral, kui Euroopa Liidus tervikuna.

Uuringust tulenevad peamised valdkondadeülesed ettepanekud Eesti ringmajanduse potentsiaali suurendamiseks on: 

  1. tõsta teadlikkust ringmajanduse põhimõtetest 
  2. toetada valdkondlike koostööplatvormide tekkimist 
  3. suunata riiklikud toetusmeetmed ja investeeringud toodete olelusringi jätkusuutlikkuse tõstmisele 
  4. laiendada tootjavastutust 
  5. riik kui eeskuju

Loe tulemustest lähemalt uuringu lõpparuande esimesest ja teisest osast.

Uudise ja foto allikas: Keskkonnaministeerium

Tallinna Loomeinkubaator loob uut ringmajanduskeskust

Tallinna Loomeinkubaator tutvustas Tallinnas aadressil Poldri 3 asuvas ajaloolises hoones tulevast loome- ja ringmajanduskeskuse visiooni, mis integreerib ringmajandusliku teadmise ettevõtluse ja ärimudelitega. Plaani järgi valmib Poldri loome- ja ringmajanduskeskus 2022. aastal ning selle rajamine on osa Tallinna 2023. aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks pürgimise tegevuskavast. Loome- ja ringmajanduskeskuse ning ringmajade erineva sisu leidmiseks tehakse koostööd Tallinna Kunstiakadeemia tootedisaini tudengitega.

Uus Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava muudab ringmajanduse normiks ja kiirendab üleminekut rohelisele majandusele, suunates põhitähelepanu kestlikkusahela tähtsaimale osale – tootedisainile. „Sellest tulenevalt on Tallinna Loomeinkubaatoril veelgi enam vaja fookus suunata ringmajanduse teemadele. Me näeme vajadust ja võimekust muutuda ringmajanduse valdkonna info- ja kompetentsikeskuseks, millel on hariv, innustav, võimendav ja toetav roll.  Loodav keskus on valdkonna liider uute ideede ja võimaluste jagajana, uute ärimudelite looja ja innustajana. Põhifookuses on, kuidas teadmine integreerida ettevõtlusesse ja ärimudelitesse,“ kirjeldab SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid juhataja Anu Lõhmus.

Tallinna Loomeinkubaatoril on seniste tegevuste ja klientuuri baasilt tihedad seosed tootedisainiga tegelevate ettevõtetega, ehk otsene roll ja võimekus mõjutada ringmajandusliku mudeli tähtsaimat osa – toote- ja ringdisaini, mis on ka ettevõtetele konkurentsieelise loomise olulisim aspekt.

Uudise allikas: tallinn.ee