Lindström alustas tekstiilide ringlussevõtuks ainulaadset koostööd

2021. aasta augustis sai alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Lindström on sellega esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata.

Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm teel Lindströmi püstitatud eesmärgile, millega ettevõte soovib 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% nende juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.

Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.

Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.

Fotol: Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases. Lindström tahab seda muuta.

Loe koostööst lähemalt: lindstromgroup.com

//

Uudise allikas ja fotod: Lindström Group

Valminud on uus toiduannetamise veebileht

Sotsiaalministeeriumis on valminud uus koduleht toiduannetamine.ee, kus saab vaadata üle Eesti organisatsioone, kellele annetada ülejäänud toit. Viimasest toidujäätmete uuringust selgub, et Eesti kauplustest läheb annetamisele vaid 12% müümata jäänud toidust. Eesti on liitunud rahvusvahelise algatusega toiduraiskamise vähendamiseks. Selleks on ühendanud jõud Keskkonna-, Maaelu- ja Sotsiaalministeerium, koostöös oluliste toidu tootmist, käitlemist ja müüki esindavate erialaliitudega.

Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust 1/3 raisku ehk prügikasti – see moodustab 8% inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse.

Loe lisa EKJA kodulehelt.

Avaldati Eesti ringmajanduse hetkeolukorra uuring

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti ringmajanduse hetkeseis ning selle alusel välja selgitada potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused ringmajanduse rakendamiseks Eestis.

Uuringu tulemusi võetakse arvesse Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava loomisel ning ringmajanduse investeeringute määramisel. Uuring viidi läbi kuues valdkonnas: ehitussektor, plastitööstus, tekstiilitööstus, toidutööstus, metsa- ja puidutööstus ning teenindus.

Hinnangu andmisel hetkeolukorrale lähtutakse neljast komponendist:

Uuringu dokumentidega valdkondade kaupa saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi lehel.

Kõigi valdkondade ringmajanduse edenemiseks näeb uuring kriitiliseks soodustada turunõudluse tekkimist, seda nii läbi riikliku eeskuju (riigihanke praktikad, vastutustundlik valitsemine) kui ka teadlikkuse tõstmise tegevuste. Teadlikkuse tõstmise tegevusi (sh teadlikkus ringmajanduspõhiste energeetikalahendustest ja keskkonnajuhtimissüsteemidest) on efektiivne teostada valdkondadest sõltumatult. 

Koostöö soodustamiseks tõstetakse esile turutõrget leevendav õigusruumi loomise olulisust (nt standardid, maksusoodustused, keskkonnahoidlikud ja innovaatilised riigihanked). Pidades silmas, et turule tuleb rakendada keelde ja piiranguid määral, mis ei kahjusta Eesti konkurentsivõimet. See tähendab, et turgu saab ja tuleb reguleerida samal määral, kui Euroopa Liidus tervikuna.

Uuringust tulenevad peamised valdkondadeülesed ettepanekud Eesti ringmajanduse potentsiaali suurendamiseks on: 

  1. tõsta teadlikkust ringmajanduse põhimõtetest 
  2. toetada valdkondlike koostööplatvormide tekkimist 
  3. suunata riiklikud toetusmeetmed ja investeeringud toodete olelusringi jätkusuutlikkuse tõstmisele 
  4. laiendada tootjavastutust 
  5. riik kui eeskuju

Loe tulemustest lähemalt uuringu lõpparuande esimesest ja teisest osast.

Uudise ja foto allikas: Keskkonnaministeerium

Tallinna Loomeinkubaator loob uut ringmajanduskeskust

Tallinna Loomeinkubaator tutvustas Tallinnas aadressil Poldri 3 asuvas ajaloolises hoones tulevast loome- ja ringmajanduskeskuse visiooni, mis integreerib ringmajandusliku teadmise ettevõtluse ja ärimudelitega. Plaani järgi valmib Poldri loome- ja ringmajanduskeskus 2022. aastal ning selle rajamine on osa Tallinna 2023. aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks pürgimise tegevuskavast. Loome- ja ringmajanduskeskuse ning ringmajade erineva sisu leidmiseks tehakse koostööd Tallinna Kunstiakadeemia tootedisaini tudengitega.

Uus Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava muudab ringmajanduse normiks ja kiirendab üleminekut rohelisele majandusele, suunates põhitähelepanu kestlikkusahela tähtsaimale osale – tootedisainile. „Sellest tulenevalt on Tallinna Loomeinkubaatoril veelgi enam vaja fookus suunata ringmajanduse teemadele. Me näeme vajadust ja võimekust muutuda ringmajanduse valdkonna info- ja kompetentsikeskuseks, millel on hariv, innustav, võimendav ja toetav roll.  Loodav keskus on valdkonna liider uute ideede ja võimaluste jagajana, uute ärimudelite looja ja innustajana. Põhifookuses on, kuidas teadmine integreerida ettevõtlusesse ja ärimudelitesse,“ kirjeldab SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid juhataja Anu Lõhmus.

Tallinna Loomeinkubaatoril on seniste tegevuste ja klientuuri baasilt tihedad seosed tootedisainiga tegelevate ettevõtetega, ehk otsene roll ja võimekus mõjutada ringmajandusliku mudeli tähtsaimat osa – toote- ja ringdisaini, mis on ka ettevõtetele konkurentsieelise loomise olulisim aspekt.

Uudise allikas: tallinn.ee

Eestis avati esimene tootmisjääkidele suunatud ostu-müügi platvorm

Eesti tootmisettevõtetel on võimalik liituda platvormiga Materjalivoog, mis võimaldab neil lihtsalt ja mugavalt oma materjalijääke väärindada või leida enda tootmisesse sisendmaterjali. Tegemist on Baltikumis uudse ettevõtlusele suunatud lahendusega, mis soodustab ringmajanduse edendamist.

Materjalivoo platvorm toimib lihtsalt: tootja sisestab oma materjalijäägi koguse ja kirjelduse (materjal, värvus, jms) ning mõni teine tootja saab selle endale soetada, et materjali toodete loomisel sisendina kasutada. Aastast 2030 ei tohi enam prügilatesse ladestada jäätmeid, mida on võimalik ringlusse võtta või muul viisil materjali või energiana taaskasutada. Eestis tekib selliseid jäätmeid aastas miljoneid tonne ning samme lahenduste leidmiseks tuleb astuda juba täna.

Platvormi tegijate sõnul on paljude tootjate seas lahendust kaua oodatud: „Ühelt poolt tunnevad ettevõtted tootmisjääkide tekitajatena huvi selle vastu, mis nende jääkidest edasi saab. Jääkide saatuse läbipaistvust nõuavad keskkonnahoidlikest aspektidest lähtuvalt ka kliendid. Teisalt on turul suur ja järjest kasvav hulk väiketootjaid, kes otsivad materjalijääke, millest enda tooteid luua,“ selgitas Materjalivoo üks eestvedajatest Mayri Tiido ja lisas, et kindlasti ei tähenda toimiva platvormi loomine seda, et kõik ringmajanduse väljakutsed saavad korraga lahendatud. „Küll on tootmisjääkide vahetamise võimaldamine läbi Materjalivoo platvormi üks olulisi samme, et suurendada ringmajanduslike lahenduste rakendamist Eestis,“ tõdes Tiido.

Värskelt lansseeritud Materjalivoo platvorm on mõeldud erineva suurusega tootmisettevõtetele, kellel on soov leida alternatiivseid võimalusi tootmisjääkide väärindamiseks. Liitujad saavad tellida oma ettevõttesse ka ringmajanduse teemalise koolituse või jääkide kaardistuse.

Materjalivoo platvormiga saab liituda veebilehel www.materjalivoog.ee

Uudise allikas: Bioneer.ee