Uuring: enamik Eesti tekstiilijäätmeid ladestatakse prügilas
Eesti Kunstiakadeemia, SEI Tallinna ja partnerite koostööl läbi viidud teadusarendusprojekt uuris, kuhu liiguvad Eestis tekstiilijäätmed ja ja mida nendega teha saaks. Projekti eesmärgiks oli välja töötada Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused (sh konkreetsete tootearenduste näidised), mis oleksid aluseks tekstiiliringlussevõtu süsteemi edasiseks arendamiseks
2020. aastal läbiviidud SEI uuringu kohaselt koguti 2018. aastal Eestis korduskasutuse eesmärgil ligikaudu 3000 tonni rõivaid ja kodutekstiile (ca 20% turule pandud rõivastest ja tekstiilidest, mis on juba suhteliselt kõrge tase). Seega võib eeldada, et ka jäätmetena ära visatavate rõivaste ja kodutekstiilide hulgas on suur kogus selliseid tekstiiltooteid, mida saaks veel korduskasutusse suunata ja seeläbi tekstiilijäätmete tekkekogust vähendada.
Eesti Kunstiakadeemia juhtitud projekti käigus kaardistati perspektiivsemad tekstiilijäätmete liigid, mida on lihtsam Eestis ringlusse võtta ning materjali- ja tootearenduses kasutada. Lisaks arendati välja valitud ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest uute tekstiilmaterjalide tootmiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Materjaliarenduste põhjal töötatati välja uuenduslikud tootearendusnäidised.
Purustatud kiumassist arendatud lõngad / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor
Ringlussevõtt
Üks peamiseid põhjuseid, miks tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ei ole senini piisaval määral kasutusele võetud, on tekstiilide segakiuline koostis. Tänapäeval kasutatavate tavapäraste mehaaniliste ümbertöötlemise protsesside käigus ei ole võimalik eraldada erinevatest tekstiilkiudude segudest valmistatud rõivaste koostisosi. Lisaks on nende töötlemisel kasutatud värv- ja muid aineid, mida on samuti keeruline eristada.
Arvestades Eestis olemasolevaid ümbertöötlustehnoloogiate võimalusi, valiti selle projekti raames tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete käitlemiseks mehaaniline ringlussevõtutehnoloogia. Keemilist ringlussevõttu ei testitud, sest see on Eestis alles väljatöötamisel.
Kokku purustati projekti raames 363,3 kg Eestis tekkinud tekstiilijäätmeid, millest mehaanilise purustamise läbi tekkis 327,8 kg purustatud tekstiilkiu massi. Tekstiilmaterjalide mehaanilise ringlussevõtu tulemusena tekib palju erineva pikkuse ja kvaliteediga kiudusid, mis on aga traditsioonilise tekstiilmaterjali valmistamiseks kõlbmatud. Üheks võimaluseks on neist arendada erineva koostise ja struktuuriga lausmaterjale, teine on kiumassist loodud lõngade arendamine.
Väikemööbli näidised, disainer Argo Tamm / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor
Projekti üheks eesmärgiks oli välja arendada tooted, mis oma tootmistehnoloogialt oleksid jäätmevabad ja uuesti ringlussevõetavad. Sellest eesmärgist lähtuti ka lõnga- ja materjaliarendusel. Lõngaarenduse käigus jõuti kahe erineva tooteliigini: seamless knit tehnoloogias valmiv müts, mille saab viia masstootmisse ja käsitöönduslikult valmivad disainkudumid. Lausmaterjalide arendamise käigus jõuti väikemööbli tooteprototüübini, milles on kasutatud termotöödeldud lausmaterjali koos puiduga.
Järeldused
Projekti tulemuste analüüsist selgub, et ligikaudu 3300 tonni Eestis aasta jooksul tekkivatest rõiva- ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehnoloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete (eelkõige tekstiiltoodete) tootmiseks teisese toormena kasutada. See on ca 22% aastas turule pandud rõivaste ja tekstiilide kogusest.
Lisaks võib järeldada, et sobivate tehnoloogiate olemasolul on võimalik mehhaaniliselt ja suhteliselt lihtsalt töödelda ka suuremat osa Eestis tekkivatest tekstiilitööstuse tekstiilijäätmetest (ca 1600 tonni aastas). Samuti võib eeldada, et korduskasutuseks sobivate kasutatud rõivaste ja tekstiilide tekkekogus on ligikaudu 4600 tonni aastas, mis moodustab ca 31% Eestis turule pandud rõivastest ja kodutekstiilidest.
Tutvu lähemalt projekti tulemuste, järelduste ja edasiste soovitustega kokkuvõtvas raportis.
Uudise allikas: EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor
JÄRELVAADATAV: “Kuidas?” sessioon 8: Ringne tekstiilitööstus Eestis
Ringmajanduse KUIDAS? sessioon nr 8 toimus 9. märtsil kell 15:00-16:30 ning erandkorras inglise keeles. Arutlesime, kas Eestis on potentsiaali ringmajanduslikuks tekstiilitööstuseks – kuulasime nii Eesti (TalTech) kui Soome (Telaketju) kogemusi tekstiiljäätmete ringlussevõtu edendamisel ning tutvusime ettevõttega Paragon Sleep, mis kasutab tekstiilijäätmete übertöötlemise tehnoloogiat ja sellest saadud kiudu erinevate uute toodete toormena.
Vaata üritust järele siit.
//
Kuupäev: 9. märts 2022
Kell: 15:00-16:30
Kõnelejad: Pirjo Heikkilä (Telaketju), Tiia Plamus (TalTech), Innar Susi (Paragon Sleep), Reet Aus (reetaus.com)
Vestlust suunab: Reet Aus
Keel: inglise
Koht: ZOOM
Maksumus: Tasuta
Sihtgrupp: ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, disainerid, ringmajanduse eksperdid, tootearendajad, turundajad ja kõik teised ringmajanduse huvilised
Ajakava:
15:00 – 15:05 Sissejuhatus – Reet Aus, reetaus.com
15:05 – 15:25 Telaketju koostöövõrgustik ja ringsete tekstiilide uuringud Soomes – Pirjo Heikkilä, VTT
15:25 – 15:45 Tekstiilijäätmete taaskasutus ja ringlus Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja uurimistöödes – Tiia Plamus, TalTech
15:45 – 16:05 Tekstiilijäätmete ümbertöötlemine ja kasutamine praktilises tootmises – võimalused ja väljakutsed – Innar Susi, Paragon Sleep
16:05 – 16:30 Küsimused ja arutelu
Esinejate kohta saab rohkem lugeda siit
Avanes Fashion for Change kasvuprogrammi kandideerimine
Fashion for Change kuulutas välja 6-kuulise kasvuprogrammi moe- ja tekstiilivaldkonna brändidele, disaineritele, startupidele ja ettevõtetele, kes soovivad oma tegevust muuta ringsemaks või rakendada selles jätkusuutliku disaini põhimõtteid.
Rohkem infot projektis osalemise kohta leiab Fashion for Change projekti kodulehelt.
Lindström alustas tekstiilide ringlussevõtuks ainulaadset koostööd
2021. aasta augustis sai alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Lindström on sellega esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata.
Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm teel Lindströmi püstitatud eesmärgile, millega ettevõte soovib 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% nende juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.
Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.
Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.
Fotol: Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund
Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases. Lindström tahab seda muuta.
Loe koostööst lähemalt: lindstromgroup.com
//
Uudise allikas ja fotod: Lindström Group