Eesti sportlased kannavad Pariisi olümpiamängudel ümbertöödeldud ja taaskasutatud materjalist rõivaid

Eesti sportlased kannavad Pariisi suveolümpiamängudel Reet Ausi disainitud ümbertöödeldud materjalist teksarõivaid ja taaskasutatud kangast T-särke.

„See kangas on loodud 100% ümbertöödeldud kiust, millest 50% tootmisjäägid ja 50% tselluloosi jäägid,” selgitas Reet Aus. “Teine osa kollektsioonist ehk T-särgid on tehtud tööstuslikku väärtustava taaskasutuse põhimõtte alusel, kasutades tootmisest ülejäävaid kangaid. Selle kollektsiooni iva on teha rõivaid nii, et keskkonna mõju oleks minimaalne või olemasolevat probleemi lahendav. Mul on hea meel, et on organisatsioone, kes meiega kaasa mõtlevad.”

Ausil olümpiaga ka eriline kokkupuude – tema ema Linda Roos-Himma disainis 1980. aasta Tallinna olümpiapurjeregatiks rahutuvidega siidrätiku. „Sellest on inspireeritud ka meie rahutuvidega T-särk. See teeb olümpiakollektsiooni disainimise minu jaoks veelgi olulisemaks, sest olümpial on minu südames eriline koht,“ ütles Aus.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas, et keskkonnamõju vähendamine on olümpialiikumisele väga oluline. „Rahvusvaheline Olümpiakomitee on viimastel aastatel rõhutanud meie ökoloogilise jalajälje olulisust ning maailmale vajalike ressursside säästmist. Nõnda oli meie riidekollektsiooni jaoks esmane kriteerium see, et leiaksime viisi rõivaste taaskasutamiseks. Reet Aus on tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas oma taaskasutuspõhimõtte poolest ning meil on väga hea meel, et ta meile sellise kollektsiooni visandas. Loodame, et mõnus olümpiaelevus aitab meie sportlastel Pariisis hästi esineda ning meie riided ja mündid on olümpia väärilised,“ ütles Sõõrumaa.

Team Estonia rõivakollektsiooniga saab tutvuda leheküljel reetaus.com. Tänasel Fotografiskas toimunud esitlusel demonstreerisid rõivaid Eesti noored laskesuusatajad Kätrin Kärsna, Mirtel Kaljumäe, Pillerin Vilipuu, Jaroslav Neverov, Sander Saviste ja Ralf Vikat.

Fotod: Karli Saul (EOK) ja Reet Aus
Allikas: https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/galerii-eesti-sportlased-kannavad-pariisi-olumpiamangudel-umbertoodeldud-ja-taaskasutatud-materjalist-roivaid/

MOEPÖÖRE ühendas keeleõppe moeloomega

Pühapäeval, 11. juunil esitlesid Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad rõivaid ning aksessuaare, mida nad on loonud taaskasutatud materjalidest tunnustatud Eesti moedisainerite juhendamisel. Võimaluse ühildada moeloomet keeleõppega tagas moe- ja keelekool MOEPÖÖRE.

Sellise tasuta kooli avasid Narvas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, moefestival Estonian Fashion FestivaI ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Kolme kuu vältel olid 40 keeleõppijale mentoriteks moedisainerid Margot Vaaderpass, Kätlin Kikkas, Liis Tiisvelt ja Anu Sirkas ning oma kogemusi jagasid mitmed ala spetsialistid.

„Keeleõppijate ja moedisainerite ees seisis uudne väljakutse: luua jätkusuutlikke rõivaid ja aksessuaare rääkides vaid eesti keeles. Varasemast kogemusest teadsime, et keeleõppe ühildamine ühishuvidega viib hämmastavate tulemusteni. Nii oli ka seekord: ühises põnevas ettevõtmises valmis 71 unikaalset eset ja sündis erakordne moešõu 21 moedisaineri ning 50 modelli osalemisel,” kinnitas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE projektijuht Julia Viirsalu.

Moe- ja keelekooli osalejad esitlesid valminud rõivaid ning aksessuaare moešõul, mis toimus Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri 11. juunil. Mitmesaja huvilise ette jõudsid laval nii igaks päevaks kui ka erilisteks hetkedeks sobivad mantlid, vestid, kleidid, pluusid, seelikud, kotid ja ehted. Moešõu käigus valis žürii loodud moekollektsioonidest parima.

„Nägime moelaval 12 eriilmelist kollektsiooni, millest 3-4 olid erakordselt kõrgetasemelised, arvestades disainerite ajalisi ja rahalisi võimalusi. Moepöörde projekt näitas ilmekalt, milline potentsiaal on tegelikult Ida-Virumaa disaineritel ning ma usun täiesti siiralt, et see on millegi suurema algus, sest selle koostöö kaudu puudutasime korraga niivõrd palju olulisi teemasid: loovus, jätkusuutlik disain, mikroettevõtlus, eesti keel,” tõdes žürii liige, Viljandi kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar.

Tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon” ja sellega kaasneva tuhat eurot edasiseks moetegevuseks pälvis meeskond Kairos: Aleksandra Olt (Jõhvi), Anna Chirkova (Tallinn) ja Julia Dmitrijeva (Narva). Kolme kuu vältel oli nendele mentoriks Margot Vaaderpass. Koos õnnestus nendel luua seitse komplekti, mis koosnesid 13 riideesemest ja aksessuaarist.

„Kombineerisime erinevaid stiile, traditsioone, trende, materjale ja tehnikaid, et näidata, kuidas saab asjadele kodus uue elu anda. Nüüd oleme veelgi kindlamad, et soovi ja pealehakkamisega saab garderoobi oma kätega värskendada ning taaskasutust lõbusalt ja mänguliselt teostada. Sellele lisaks hakkasime vabamalt eesti keeles suhtlema, õppisime oma ideid avalikult väljendama ja saime tõuke edasiseks tööks. Seega andis kool meile võimaluse end teostada ja arendada nii loominguliselt kui ka praktiliselt,” ütles parimaks valitud meeskonna Kairos esindaja Anna Chirkova.

Moešõule tulijad nägid laval lisaks moe- ja keelekoolis Moepööre loodud rõivastele ning aksessuaaridele veel mitmete Eesti moedisainerite töid. Esindatud olid Studio KÄT, Anu Sirkas, Luste ja GalleryxRed Island. Esimest korda näitasid Narvas oma lõputöid ka kõrgema kunstikooli Pallas tudengid.

Moe- ja keelekool MOEPÖÖRE:

• Eesmärgiks oli ühildada eesti keele õpet ühist huvi pakkuva tegevusega.
• Algatajateks olid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja moefestival Estonian Fashion Festival.
• Tõi kokku 40 moehuvilist eesti keele õppijat Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad töötasid tänavu märtsist maini 12 meeskonnas. Kolme kuuga neil õnnestus luua taaskasutatud materjalidest 71 unikaalset riideeset ja aksesuaari.
  Kogu tegevus toimus eesti keeles ja oli toetatud Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ning koordinaator Signe Viilopi poolt.
  Mentoriteks olid Eesti moedisainerid, kes on edukad jätkusuutlikus disainis: Ivo Nikkolo peadisainer Margot Vaaderpass, moeateljee KÄT asutaja Kätlin Kikkas, maailma esimest e-kaubanduse pakendiringluse süsteemi TANGO EESTI käivitanud Liis Tiisvelt ning kudumeid loov Anu Sirkas.
  Vajalikke kogemusi jagasid õpilastele töötubades tunnustatud asjatundjad: Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Diana Tuulik, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar, Adidas Poola digimüügi juht Marten Raiend, moeportaali asutaja Aljona Eesmaa, moefotograaf Getter Raiend.
  Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskuse kogutud esemetest, Ivo Nikkolo laojääkidest ning kauplustest Abakhan.
  Moešõu toimus projektijuhi Julia Viirsalu eestvedamisel koostöös moekorraldajaga Ida Moeshow. Sellest võttis osa 50 modelli.
  Parima moekollektsiooni valis žürii, mille koosseisu kuuluvad: Svetlana Agureeva, Juko-Mart Kõlar, Lembe Lahtmaa, Anna Farafonova, Getter Raiend ja Aljona Eesmaa.

FOTOD: 11. juunil Narvas Astri Keskuses toimunud moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE moešõu.
Autorid – Jelizaveta Gross ja Anastassia Volkova.
Link vaatamiseks: https://photos.app.goo.gl/ikPsGpj2onRFYZ8d7.
Allikas: https://www.integratsioon.ee/moepoore-uhendas-keeleoppe-moeloomega

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024 Avatud T–P 12–18

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Foto: Marilyn Riisimäe

Reet Aus võitis Saksamaa mainekaima ökodisaini auhinna

Reet Aus võitis esimese Eesti ettevõttena Saksamaa kõige kõrgeima riikliku keskkonnateadliku disaini auhinna German Ecodesign Award. Reet Aus UPMADE® kollektsioon pälvis auhinna parima toote kategoorias ning auhinna andis üle Saksa föderaalvalitsuse keskkonnaminister Steffi Lemke 4. detsembri auhinnatseremoonial Berliinis.

German Ecodesign Award on Saksamaa kõrgeim jätkusuutliku disaini riiklik auhind, mida korraldavad alates 2012. aastast Saksamaa Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur koostöös International Design Center Berlin’iga. Auhinnaga tunnustab Saksamaa disaini kui muutuste käivitajat ja mõistab, et disainil on protsesside muutmisel oluline liikumapanev jõud.

Auhinna žürii* koosneb mitmetest tunnustatud ekspertidest, sealhulgas toote- ja kommunikatsioonidisaineritest, arhitektidest ning keskkonnaekspertidest. Hindamisel keskendutakse innovatsioonile, disaini kvaliteedile ja keskkonnaaspektidele. Arvesse võetakse ka mõjusid igapäevakultuurile ja tarbijakäitumisele. Arvesse võetakse kogu toote elutsükkel alates tootmiseelsetest etappidest kuni tootmise, levitamise ja kasutamiseni kuni eluea lõpuni.

Sel aastal esitati konkursile 360 tööd ning parima toote kategoorias võitnud Reet Aus UPMADE® kontseptsioon toodi välja kui innovaatiline lahendus, mis aitab muuta globaalset tööstust.

Žürii liige ning Freiburgi Öko-Instituudi toote- ja materjalivoogude osakonna ringmajanduse ja globaalsete väärtusahelate grupi juht Siddharth Prakash tõi esile:

“Reet Aus pöörab tähelepanu tekstiilitööstuses vähem tuntud probleemile, tekstiilitööstuse tootmise ülejääk kangastele. See on suurepärane näide sellest, kui oluline on disainifaas tekstiilijäätmete ressursitõhusa ringlussevõtu jaoks. Ja see on oluline praktiline juhend tekstiilitoodete minimaalsetele ökodisaini nõuetele Euroopa Liidus.“

Masstootmises loetakse keskmiselt 25-40% uutest kangastest tarbimiseelseks jäätmeks ja need satuvad prügimäele. Reet Aus kasutab teaduspõhist tootmismudelit UPMADE, mis kasutab ainult tarbimiseelseid kangaid, mis tähendab, et tootmiseks ei toodeta esmaseid materjale.

Tööstuslik väärtustav taaskasutus (industrial upcycling) vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest üle jäänud kangad disaini abil tagasi tootmisse. See võimaldab säästa keskmiselt 75% vett ja 88% energiat ning eraldab 80% vähem CO2 võrreldes traditsioonilise tootmisega.

 Loe Reet Aus’i võidutöö kohta rohkem  German Ecodesign Award lehelt.

Pilt ja tekst: Reetaus.com

Uuring: enamik Eesti tekstiilijäätmeid ladestatakse prügilas

Eesti Kunstiakadeemia, SEI Tallinna ja partnerite koostööl läbi viidud teadusarendusprojekt uuris, kuhu liiguvad Eestis tekstiilijäätmed ja ja mida nendega teha saaks. Projekti eesmärgiks oli välja töötada Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu lahendused (sh konkreetsete tootearenduste näidised), mis oleksid aluseks tekstiiliringlussevõtu süsteemi edasiseks arendamiseks

2020. aastal läbiviidud SEI uuringu kohaselt koguti 2018. aastal Eestis korduskasutuse eesmärgil ligikaudu 3000 tonni rõivaid ja kodutekstiile (ca 20% turule pandud rõivastest ja tekstiilidest, mis on juba suhteliselt kõrge tase). Seega võib eeldada, et ka jäätmetena ära visatavate rõivaste ja kodutekstiilide hulgas on suur kogus selliseid tekstiiltooteid, mida saaks veel korduskasutusse suunata ja seeläbi tekstiilijäätmete tekkekogust vähendada.

Eesti Kunstiakadeemia juhtitud projekti käigus kaardistati perspektiivsemad tekstiilijäätmete liigid, mida on lihtsam Eestis ringlusse võtta ning materjali- ja tootearenduses kasutada. Lisaks arendati välja valitud ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest uute tekstiilmaterjalide tootmiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Materjaliarenduste põhjal töötatati välja uuenduslikud tootearendusnäidised.

Purustatud kiumassist arendatud lõngad / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

Ringlussevõtt

Üks peamiseid põhjuseid, miks tekstiilijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ei ole senini piisaval määral kasutusele võetud, on tekstiilide segakiuline koostis. Tänapäeval kasutatavate tavapäraste mehaaniliste ümbertöötlemise protsesside käigus ei ole võimalik eraldada erinevatest tekstiilkiudude segudest valmistatud rõivaste koostisosi. Lisaks on nende töötlemisel kasutatud värv- ja muid aineid, mida on samuti keeruline eristada.

Arvestades Eestis olemasolevaid ümbertöötlustehnoloogiate võimalusi, valiti selle projekti raames tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete käitlemiseks mehaaniline ringlussevõtutehnoloogia. Keemilist ringlussevõttu ei testitud, sest see on Eestis alles väljatöötamisel.

Kokku purustati projekti raames 363,3 kg Eestis tekkinud tekstiilijäätmeid, millest mehaanilise purustamise läbi tekkis 327,8 kg purustatud tekstiilkiu massi. Tekstiilmaterjalide mehaanilise ringlussevõtu tulemusena tekib palju erineva pikkuse ja kvaliteediga kiudusid, mis on aga traditsioonilise tekstiilmaterjali valmistamiseks kõlbmatud. Üheks võimaluseks on neist arendada erineva koostise ja struktuuriga lausmaterjale, teine on kiumassist loodud lõngade arendamine.

Väikemööbli näidised, disainer Argo Tamm / Foto: Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

Projekti üheks eesmärgiks oli välja arendada tooted, mis oma tootmistehnoloogialt oleksid jäätmevabad ja uuesti ringlussevõetavad. Sellest eesmärgist lähtuti ka lõnga- ja materjaliarendusel. Lõngaarenduse käigus jõuti kahe erineva tooteliigini: seamless knit tehnoloogias valmiv müts, mille saab viia masstootmisse ja käsitöönduslikult valmivad disainkudumid. Lausmaterjalide arendamise käigus jõuti väikemööbli tooteprototüübini, milles on kasutatud termotöödeldud lausmaterjali koos puiduga.

Järeldused

Projekti tulemuste analüüsist selgub, et ligikaudu 3300 tonni Eestis aasta jooksul tekkivatest rõiva- ja kodutekstiilijäätmetest oleks tehnoloogilisest ja majanduslikust perspektiivist lähtudes võimalik üsna lihtsalt mehhaaniliselt töödelda ja uute toodete (eelkõige tekstiiltoodete) tootmiseks teisese toormena kasutada. See on ca 22% aastas turule pandud rõivaste ja tekstiilide kogusest. 

Lisaks võib järeldada, et sobivate tehnoloogiate olemasolul on võimalik mehhaaniliselt ja suhteliselt lihtsalt töödelda ka suuremat osa Eestis tekkivatest tekstiilitööstuse tekstiilijäätmetest (ca 1600 tonni aastas). Samuti võib eeldada, et korduskasutuseks sobivate kasutatud rõivaste ja tekstiilide tekkekogus on ligikaudu 4600 tonni aastas, mis moodustab ca 31% Eestis turule pandud rõivastest ja kodutekstiilidest.

Tutvu lähemalt projekti tulemuste, järelduste ja edasiste soovitustega kokkuvõtvas raportis.

Uudise allikas: EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor

JÄRELVAADATAV: “Kuidas?” sessioon 8: Ringne tekstiilitööstus Eestis

Ringmajanduse KUIDAS? sessioon nr 8 toimus 9. märtsil kell 15:00-16:30 ning erandkorras inglise keeles. Arutlesime, kas Eestis on potentsiaali ringmajanduslikuks tekstiilitööstuseks – kuulasime nii Eesti (TalTech) kui Soome (Telaketju) kogemusi tekstiiljäätmete ringlussevõtu edendamisel ning tutvusime ettevõttega Paragon Sleep, mis kasutab tekstiilijäätmete übertöötlemise tehnoloogiat ja sellest saadud kiudu erinevate uute toodete toormena.

Vaata üritust järele siit.

//

Kuupäev: 9. märts 2022
Kell: 15:00-16:30
Kõnelejad: Pirjo Heikkilä (Telaketju), Tiia Plamus (TalTech), Innar Susi (Paragon Sleep), Reet Aus (reetaus.com)
Vestlust suunab: Reet Aus
Keel: inglise
Koht: ZOOM
Maksumus: Tasuta
Sihtgrupp: ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, disainerid, ringmajanduse eksperdid, tootearendajad, turundajad ja kõik teised ringmajanduse huvilised

Ajakava:

15:00 – 15:05 Sissejuhatus – Reet Aus, reetaus.com

15:05 – 15:25 Telaketju koostöövõrgustik ja ringsete tekstiilide uuringud Soomes – Pirjo Heikkilä, VTT

15:25 – 15:45 Tekstiilijäätmete taaskasutus ja ringlus Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja uurimistöödes – Tiia Plamus, TalTech

15:45 – 16:05 Tekstiilijäätmete ümbertöötlemine ja kasutamine praktilises tootmises – võimalused ja väljakutsed – Innar Susi, Paragon Sleep

16:05 – 16:30 Küsimused ja arutelu

Esinejate kohta saab rohkem lugeda siit

Avanes Fashion for Change kasvuprogrammi kandideerimine

Fashion for Change kuulutas välja 6-kuulise kasvuprogrammi moe- ja tekstiilivaldkonna brändidele, disaineritele, startupidele ja ettevõtetele, kes soovivad oma tegevust muuta ringsemaks või rakendada selles jätkusuutliku disaini põhimõtteid.

Lindström alustas tekstiilide ringlussevõtuks ainulaadset koostööd

2021. aasta augustis sai alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Lindström on sellega esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata.

Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm teel Lindströmi püstitatud eesmärgile, millega ettevõte soovib 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% nende juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.

Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.

Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.

Fotol: Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases. Lindström tahab seda muuta.

Loe koostööst lähemalt: lindstromgroup.com

//

Uudise allikas ja fotod: Lindström Group