SEI Tallinn koostas eestikeelse ülevaate planeedi taluvuspiiridest
Planetaarsete piiride kontseptsioon. Ülevaade ja rakendamise väljavaated Eestis.
Planetaarsete piiride ehk Maa taluvuspiiride kontseptsioon on Eestis seni küllalt vähe tähelepanu leidnud, nii ühiskonnas tervikuna kui ka akadeemilisel tasandil. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on luua ülevaade selle raamistikuga seotud olulisematest teemadest ja anda esialgne kommentaar Eesti taluvuspiiride väljaarvutamise võimaluse kohta.
Johan Rockströmi juhitud rahvusvaheline teadlaste grupp esitles planetaarsete piiride raamistikku 2009. aastal. Planetaarsete piiride kontseptsiooni loomise tõukejõuks sai teadlaste jõudmine arusaamisele, et planeet Maa biofüüsikalised süsteemid ehk keskkonnaressurss ei suuda toetada ehk taluda eksponentsiaalselt kasvava rahvastiku survet ja inimtegevuse tagajärgi. Planeedil Maa on taluvuspiirid, mille ületamine võib tuua kaasa järsud ja pöördumatud muutused keskkonnas, mis võivad omakorda tugevalt häirida inimese kui liigi heaolu ja muuta võimatuks senise eluviisiga jätkamise.
Rockström koos koos rahvusvahelise teadlasterühmaga pakkus välja üheksa planetaarset piiri koos piire kirjeldavate indikaatorite ja nende künnisväärtustega:
• elurikkus
• kliimamuutused
• stratosfääri osoonikihi hõrenemine
• keemiline saastatus
• ookeanide hapestumine
• magevee tarbimine
• maakasutuse muutus
• lämmastiku- ja fosforiringe (edaspidi N ja P ringe)
• atmosfääri aerosoolid.
Käesolev ülevaade on eeluurimus Eesti taluvuspiiride panuse ehk “oma osa” arvutamise
metoodika väljatöötamiseks juhul, kui tulevikus on akadeemiline, ühiskondlik ja poliitiline huvi
selle raamistikuga jätkata ning seda rakendada Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel.
Raport annab ülevaate järgmistest teemadest:
- Lühike ülevaade planetaarsete piiride kontseptsioonist ning selle edasiarendustest.
- Näited planetaarsete piiride tõlgendamisest riigi või regiooni tasandil ning jaotusprintsiipide
valikutest. - Planetaarseid piire iseloomustavad biofüüsikalised indikaatorid ja nende valiku dilemmad.
- Potentsiaalsed andmed ja andmebaasid biofüüsikaliste indikaatorite arvutamiseks.
- Kontseptsiooni populaarsus maailmas ja poliitikasse integreerimise katsed.
- Sõõrikmajandus – katse integreerida taluvuspiiride raamistik ja sotsiaal-majanduslik mõõde.
- Sotsiaalsed indikaatorid ja nende potentsiaalsed andmeallikad.
- Millest alustada, et liikuda Eesti taluvuspiiride “oma osa” väljaarvutamise suunas?
- Planetaarsete piiride kontseptsiooni puudutava olulise kirjanduse loetelu.
Teksti allikas ja raport allalaetava lingilt: SEI
Kestlikkuse õpivara Circular Classroom nüüd eesti keeles!
Ainulaadne ringmajanduse õppeprogramm Circular Classroom nüüd ka Eestis
Kesk- ja põhikooli õpilastele suunatud ringmajanduse õppeprogrammi materjalid on sellest aastast Circular Classroomi kodulehel kättesaadavad ka eestikeelsena.
8.veebruaril tuli Eesti Disainikeskuse eestvedamisel nende Telliskivi kontoris kokku loodusteaduste ja huvihariduse õpetajaid üle Eesti, et tutvuda eestikeelsena lansseeritava ringmajanduse õppeprogrammiga Circular Classroom. Lastel kui tuleviku kujundajatel ja tulevastel ettevõtjatel peab olema oskus keskkonnaga arvestada ja selleks vajalikud teadmised. Parim viis maailma prügist päästmiseks ongi pakkuda neile asjakohast haridust.
Circular Classroom ehk ringmajanduse õppetuba on soomlaste loodud interaktiivne õppevahend, mille eesmärk on harida noori ringmajanduse vallas ja edendada seeläbi tulevastes juhtides/ühiskonna eestvedajates kestlikku mõtteviisi.
Programmis on kolm põhimoodulit, mille teemadeks on kestlikkus, süsteemid ning disain ja loovus. Rõhk on avastamisprotsessil koostööpõhise ja kogemusliku õppimise kaudu.
Programm sisaldab kaasahaaravaid videoid, töövihikuid, igasugu lisamaterjale ja mitmeid individuaal- ja rühmatöid, et õpilaste ringmõtlemist käivitada ja neid aktiivselt kaasata.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud projekti õppepäevale oli kogunenud oli pea 20 huvilist nii Tallinna koolidest ja huvikoolidest kui ka kaugemalt üle Eesti. Õppepäeva juhatas sisse projekti eestvedaja ringdisaini ekspert Mariliis Alev, kes rääkis sellest, kuidas paljud jäätmetekkelised probleemid saavad tegelikult alguse disaini lähteülesandest ning et jäätmeid saame vähendada just läbi mõtteviiside muutmise.
„Harjumuste muutusi on ühiskonnas väga raske kohandada. Eestis võiks kasutada rohkem kohalikku ressurssi, aga sageli on probleem halva disaini küsimus ja see, kuidas mõtleme materjalidest ja asjadest enda ümber,” sõnas Mariliis. „Ümbertöötlev majandus ei ole sama, mis ringmajandus. Ringmajanduses prügi ei ole ja materjalid omavad oma väärtust väga kaua,” lisas ta.
Mariliisi sõnul peaksime selleks, et ühiskonnana loobuda lineaarsest majandusest liikuma toode-teenus süsteemide ja dematerialiseerimise suunas. Et mõista, kuidas seda läbi noorte harimise saavutada, tehti Circular Classroomi avapäeval interaktiivseid rühmatöid, mille käigus mängiti läbi programmi kuuluvaid ülesandeid.
Esimese rühmatöö käigus tehti erinevatele ruumist leitavatele objektidele elutsükli kaardistamist. Töö tulemusena selgus näiteks see, et kaht toodet millel on sama funktsioon (puidust pliiats, Stabilo marker) on pea võimatu uuesti ringlusesse võtta või isegi ümber töödelda.
Praktiseeriti ka süsteemmõtlemise kaardi loomise harjutust, mis on praktiline tööriist mõtteviisi muutmisel. Tegemist on lihtsustatud vaatega käsitletavale teemale, mis aitab märgata mustreid ja luua seoseid, mis muidu vahel on nähtamatud. Õpetajad leidsid, et see on suurepärane justkui kandilise mõtlemise murdmise harjutus, millega uut õpitavat teemat alustada.
Samuti tehti koos disainikaartide harjutust, kus osalejaid said tõsielulisele disainiprobleemile lahendust otsida. Harjutus tekitas osalejates omajagu elevust ja sellest võrsus mitmeid põnevaid kestlikke ja potentsiaalikaid (äri)ideid. Näiteks kuidas ühekordse pudeli asemel kasutada metallkorgiga klaaspudeleid ja kuidas tossude müümise asemel võiks olla tossude pikaajaline hooldamise ja ümberdisainimise teenus.
Eri probleemide lahendamisel kordus läbivalt mõte, et asjade osadeks võtmise võimalikkus aitaks oluliselt nende kasutusiga pikendada, kuna neid on tänu sellele lihtsam puhastada ning ka nende detaile vahetada. Lisaks osadeks võetavale rösterile kõlas ka lõbus näidisidee pakkuda rösterite müümise asemel kodukäike tegeva röstija teenust.
Osalenud huvijuhid ja õpetajad mõistsid, et Circular Classroomi õppevahend on väga paindlik. Saab kasutusele võtta kõigest mõne üksiku mõtteharjutuse või tervelt pool aastat põhjalikumalt teemasid analüüsida ja näiteks erinevaid tooteid omavahel võrrelda. Sellised harjutused on sobivad juba alates seitsmendast klassist.
Paljud õpetajad leidsid harjutustele oma õppekavas kohe praktilist kasutust. Mõni lubas juba järgmisel päeval need oma tunnis kasutusele võtta. Leiti, et sellised harjutused on olulised mõtteviisi muutjad, et noor inimene harjuks mõtlema viisil, et igal asjal on olelusring.
Märjamaa Kunstikooli õpetaja Selve Ringmaa sõnul saaks ta oma 9–14-aastaste õpilasega tunnis kasutada nii süsteemikaarti kui ka disainiülesanded. „Tuleks juurutada käed külge mõtteviisi. Noored räägivad sageli depressiivset juttu palju, aga võiks pigem tegutseda. Öelda, et nende valikutest sõltub palju,” leidis Selve.
Õpikeskkonna eesmärk on keskkonnaharidust lihtsustada ning seda mugavalt ja kaasahaaravas formaadis õpetajate ja õpilasteni tuua. Programmiga seotud videod, töövihikud ja muud lisamaterjalid on kõigile tasuta kasutamiseks kättesaadavad Circular Classroomi kodulehel. Vajalikud materjalid leiad SIIT
Tekst: A. Jürison
Pilt: Circularclassroom.com
Tööriist on välja töötatud Walki Groupi toel, toodetud Co-Foundersi juhtimisel, sisu arendatud Disrupt Design poolt. Eestikeelse versiooni algatas Eesti Disainikeskus, loomist toetas KIK.
SEI osalusel valminud roheoskuste e-kursus Yenesis
Koolitus on osa projektist YENESIS (üleeuroopaline noorte tööhõivevõrgustik jätkusuutliku energiamajanduse arendamiseks saartel), mille eesmärk on aidata tööturule 19-29-aastaseid saartel ja äärealadel elavaid noori, kes parasjagu ei õpi ega tööta (NEET noored). Kuna Euroopa Liidu ja Eesti rohepöördega kasvab oluliselt nõudlus keskkonnateemasid terviklikult mõistvate ekspertidele järele, siis püüabki projekt suunata mittetöötavaid ja -õppivaid noori jätkusuutlikkusega seotud valdkondadesse, et selle kaudu saarte elu edendada. Samas on tasuta koolitus hea võimalus ka juba töötavatel täiskasvanutel oma ekspertiisi laiendada ning õppida juurde tööturul üha kaalukamaks muutuvatel teemadel: rohepööre, keskkond, säästev areng. Koolitus on tasuta avatud kõigile huvilistele.
E-kursuse leiab koolituse kodulehelt. Seal on eri keeltes valikuvariandid – tähele tasub panna, et eestikeelseid valikuid on kaks. Värskeim eestikeelne kursus on lehekülje lõpus nimega YENESIS 2.0.
Tunnistuse saamiseks tuleb täita kursus endale sobival põhiteemal ja läbida edukalt sertifitseerimise viktoriin. Kursust on võimalik täita ka kõikidel põhiteemadel.
Tööriistakast kestlike käitumiste toetamiseks
Riigikantselei innovatsioonitiim ning rohepöörde koordinatsioonitiim algatusel on läbiviidud uuring inimeste kestlikust käitumisest.
Tulemused, loodud tööriistad ja uuring ise on leitavad veebilehelt:
https://rohekaitumine.riigikantselei.ee/
Teadusuuringu teostajateks olid Rakendusliku Antropoloogia Keskus, mõttekoda Praxis ning Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased. Teadusuuringu materjalid koostati vahemikus detsember 2022 – juuni 2023.
Tööriistad ja uuring on mõeldud eelkõige avalikule sektorile, et anda mõjus põhi inimeste käitumise kestlikumaks muutmiseks.
Ringhanked.ee juhendab läbi viima keskkonnahoidlikke ja ringseid hankeid
Riigihanget ei tohiks vaadelda pelgalt kaupade, teenuste või tööde ostmise hankemenetlusena, vaid seda tuleks käsitleda pigem olulise avaliku sektori keskkonnajuhtimise vahendina, mis aitab saavutada ELi strateegilisi (sh keskkonnapoliitilisi) eesmärke. Kuna ringmajandusele üleminek eeldab uute ringsete toodete ja teenuste loomist, siis on avalikul sektoril läbi ringhangete oluline roll sellistele toodetele ja teenustele nõudluse/turu tekitamisel. Nii peaks avaliku sektori hankijatel olema mitte ainult vabadus, vaid ka kohustus kasutada laiemalt keskkonnahoidlikke ja ringseid hankemenetlusi ja kriteeriume.
Ringmajanduse põhimõtete süstemaatilist rakendamist hangetes on seni peamiselt takistanud teadmiste ja oskuste vähesus, halduslikud ja õiguslikud tõkked ning hankijate eelarvamused. Uues juhendmaterjalis ringhanked.ee antakse ülevaade ringhangetest kui keskkonnahoidlike hangete alaliigist ning tuuakse näpunäiteid ringhangete läbiviimiseks. Käsiraamat on mõeldud eelkõige avaliku sektori otsustajatele ja kõigile neile ametnikele, kes on seotud toodete või teenuste ostmise ja hankimisega.
Euroopa Liidus moodustab avaliku sektori tarbimine igal aastal keskmiselt umbes 14% SKPst. Lisaks tuleb arvestada, et paljudes sektorites (nt ehitus, jäätmekäitlus) on avalik sektor peamine hankija, mõjutades olulisel määral seda, milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse. Seega, kui avaliku sektori organisatsioonid hakkavad eelistama keskkonnahoidlikke ja ringseid tooteid/teenuseid, siis on võimalik turgu olulisel määral mõjutada ning liikuda kiiremini kliimaneutraalsuse ja ressursside jätkusuutliku kasutuse suunas. Nii on keskkonnahoidlik ja ringmajanduse põhimõtteid arvesse võttev riigihange mõjuvõimas tööriist avaliku raha kasutamiseks tõhusal, säästlikul ja strateegilisel moel ning jätkusuutlikuma, sh ringsema majandussüsteemi poole liikumise kiirendamiseks.
Keskkonnahoidlike, sh ringhangete laiem kasutamine avalikus sektoris loob lisaks eeldused innovatsiooniks ning uute toodete/teenuste ja ärimudelite turule toomiseks.
Mis on ringhange?
Ringhange ehk ringne riigihange on hange, mis keskendub ringsetele toodetele, teenustele ja töödele, millel on pikem eluiga, pikaajaline väärtus ja/või mis panustavad ringsete energia- ja materjalivoogude kujundamisse tarneahelas, selle kaudu vähendades ja parematel juhtudel ka vältides negatiivset keskkonnamõju ning jäätmeteket kogu toote olelusringi jooksul.
Kuna ringhanked on suunatud keskkonnamõju vähendamisele, on kõik ringhanked ühtlasi ka keskkonnahoidlikud hanked, kuid kõik keskkonnahoidlikud hanked ei pruugi olla ringhanked. Nt keskkonnahoidlikud hanked, mille kriteeriumidega soovitakse kitsalt müra vähendada või bioloogilist mitmekesisust suurendada, ei ole otseselt ringhanked. Samas on raske konkreetset piiri tõmmata, kuna hangetes kasutatakse tihti mitmesuguseid keskkonnakriteeriume ja puudub selge määratlus, millisel juhul on tegu täpselt ringhankega – kas piisab ühest ringsest kriteeriumist või peab kogu hankeprotsess algusest lõpuni järgima ringset lähenemist.
Ringhanked siiski ei pruugi tähendada vaid konkreetsete toodete hankimist, vaid võivad haarata ja mõjutada kogu toote-teenusesüsteemi ning seetõttu olla suunatud täiesti uute ja innovaatiliste lahenduste hankimisele.
Ringhanke sammsammuline korraldamine
Ringhanget, nii nagu mistahes muud hanget, võib vaadelda sammsammulise protsessina, mille kulg sõltub hanke eesmärgist, ulatusest ja soovitavatest tulemustest. Üldisemas plaanis võib ringhanke korraldamisel eristada kümmet sammu ehk etappi. Need sammud pole alati üksteisele järgnevad, vaid pigem moodustavad tsüklilise protsessi (vt kõrvalolev joonis). Erinevad sammud nõuavad mitmesuguste valikute tegemist, et saavutada ringhange mitte ainult tehnilise kirjelduse järgi, vaid ka hanget korraldava organisatsiooni vajadustest ja rahalisest vaatenurgast lähtudes.
Keskkonnahoidliku, sh ringhanke läbiviimise samme saab kirjeldada ka kolmele olulisele küsimusele vastamise järgi: miks, kuidas, mida?
Tutvu ringhanke läbiviimise kümne sammuga siin.
Kogu veebilehel olev juhendmaterjal on allalaaditav ka pdf-failina: Ringhangete juhend.
Veebilehe on koostanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Interreg Euroopa projekti CircPro – Nutikad ringhanked (Smart Circular Procurement) raames.
Ringdisaini teenuste kogemuslugude vestlusõhtu
Eesti Disainikeskus kutsub ringdisainihuvilisi disainereid ringdisaini teenuste kogemuslugude seminarile. Jõuluhõnguline vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 8. detsembril kell 15:00 – 18:00 Eesti Disainikeskuse kontoris (Telliskivi 60a/7, II korrus, Kivi Paber Käärid restorani peal).
Arutelu käimalükkamiseks kuulame kaht hiljutist ringdisaini teenuse kogemust: Mihkel-Emil Mikk (MI/KL) räägib ringdisaini auditi läbiviimisest ettevõttes Ampler Bikes ning Tähe-Kai Tillo (Stuudio Leek) ja Mairy Tiido jagavad ringdisaini sprindi kogemust Pärnu majutusettevõttes Villa Wesset.
Registreeri ennast sündmusele siin
Seminari eesmärk on avatud õhkkonnas jagada ja arutada, millised on olnud ringdisaini auditi ja sprindi praktilised kogemused ettevõtetega töötades. Mis on läinud hästi, mida saaks metoodikas kujundada paremini või teisiti, milline on ettevõtete tagasiside, töötubade käigus kogetud eeldused või takistused ringdisaini rakendamiseks ettevõtetes jpm.
Sündmuse läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Loe lähemalt kõnelejate kohta siit.
Valminud on ringdisaini meetodite tööriistakast
Rahvusvahelise koostöövõrgustiku Ecodesign Circle’i poolt loodud ringdisaini tööriistakast sisaldab praktilisi materjale ringsete ärimudelite loomiseks. Leht on suunatud nii ettevõtjatele, ringmajanduse ekspertidele kui disaineritele ja sisaldab allalaaditavaid töölehti, mida saab kasutada ringsete strateegiate arendamisel ja ökodisaini töötubades. Materjalid on saadaval ka eeltäidetud veebipõhiste Mural tahvitena.
Tutvu materjalidega siin.
