Woola: ühe tööstuse jäätmest saab teise tööstuse jäätmeprobleemi lahendus

Ligikaudu 90% Eestis toodetavast lambavillast jääb kasutamata. See on umbes 153 tonni villa aastas, mis lõpetab kas prügimäel või maa all. Vill, mis on looduslik ja taastuv ressurss, läheb lihtsalt raisku. Woola otsustas selle kurva tõsiasja võimaluseks pöörata ja anda hüljatud villale uus elu. Vill asendab ideaalselt naftakeemial põhinevat mullikile, mida siiani parema alternatiivi puudumisel e-kaubanduses meeletutes kogustes kasutatakse.

Looduslik high-tech materjal

Vill on loodud lammast erinevates keskkonnaoludes kaitsma. Villakiu äärmiselt keerukas ehitus ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annavad põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks: vill on elastne, niiskust imav ja samal ajal ka vett hülgav, temperatuuri isoleeriv, tulekindel ning komposteeruv.

Jääkvill on imeline materjal. Ja sellele on tarvis leida kasutust. Aga miks just postipakendid? Miks mitte arvutikotid, pinalid või märkmikukaaned? Põhjus on lihtne – märkmikukaaned ei päästa maailma.

E-kaubandus on siin, et jääda

Aastal 2019 saadeti globaalselt 103 miljardit postipakki. Kõigi eelduste kohaselt kahekordistub see arv 5 aasta pärast. Eestis liikus pakiautomaatide kaudu ainuüksi septembri 2020 jooksul 856 000 pakki. Pakkide saatmise arv on 2020.a. hüppeliselt tõusnud, kuna COVID-19 levik tõi veelgi enam tarbijaid kaubamajadest netipoodi. 2020.a. juunis ja juulis tellisid eestlased 700 000 pakki rohkem (+85%), kui aasta varem.

Kõige enam tellib eesti tarbija riideid ja kosmeetikat. Parfüümid, dekoratiivkosmeetika ja aksessuaarid – need on haprad esemed, mis vajavad saatmisel tingimata pehmendatud pakendit. E-poed kasutavad selleks täna plastikul põhinevat mullikile ja mullikileümbrikke.

Mis mullikilel siis viga on?

Mullikile on tehtud madala tihedusega polüetüleenist. See on maailmas enim kasutatud plastik. Kuigi polüetüleen põhineb naftal, on selle tootmisprotsess väga optimaalne. Seda plastikut toodetakse nii suurtes kogustes, et protsess on detailideni säästlikuks lihvitud.

Probleem tekib mullikile äraviskamisel. Polüetüleeni lagunemiseks kulub 500 kuni 1000 aastat. Kuna mullikile tootmine on väga odav ja lihtne protsess, ei jõua suurem osa sellest kunagi taaskasutusse. Mullikile jõuab seega prügimäele ning jääb sinna sajanditeks. Ladestunud prügist võib tekkida väga mürgine nõrgvesi, millel on põhjavette jõudes katastroofilised tagajärjed.

Prügimägi ei ole aga mullikile ainus võimalik lõpp-punkt. Ligikaudu kümnendik iga-aastaselt toodetud plastikust jõuab lõpuks merre. Loodusesse jõudnud polüetüleen on elusorganismidele väga ohtlik – enam kui 1 miljon merelindu sureb igal aastal merre jõudnud plastiku alla neelamise tagajärjel.

Lahendus?

Jääkvillast postipakendite tootmine on omaette maadeavastus. Sellel maastikul puuduvad paremad praktikad, kuna valdkond on uus. Tootmisprotsessi täiustamisel on meil veel pikk tee minna. Woolal on kavas optimeerida tooraine kogumine, villapesu protsess, tootmine, logistika… Need protsessid nõuavad uurimustööd ja tootearendust, mis on ettevõttel hoogsalt käsil.

Fotode ja teksti allikas: https://www.woola.io/blog/jaakvilla-taaskasutus-woola-moodi 

Veel näiteid

Zero-waste disainer Anu Rieberg

ringdisain

Loe lisaks

Ringmajandusele spetsialiseeruv disainiagentuur UNKNOT

ringdisain, ringmajandus

Loe lisaks