Eesti sportlased kannavad Pariisi olümpiamängudel ümbertöödeldud ja taaskasutatud materjalist rõivaid

Eesti sportlased kannavad Pariisi suveolümpiamängudel Reet Ausi disainitud ümbertöödeldud materjalist teksarõivaid ja taaskasutatud kangast T-särke.

„See kangas on loodud 100% ümbertöödeldud kiust, millest 50% tootmisjäägid ja 50% tselluloosi jäägid,” selgitas Reet Aus. “Teine osa kollektsioonist ehk T-särgid on tehtud tööstuslikku väärtustava taaskasutuse põhimõtte alusel, kasutades tootmisest ülejäävaid kangaid. Selle kollektsiooni iva on teha rõivaid nii, et keskkonna mõju oleks minimaalne või olemasolevat probleemi lahendav. Mul on hea meel, et on organisatsioone, kes meiega kaasa mõtlevad.”

Ausil olümpiaga ka eriline kokkupuude – tema ema Linda Roos-Himma disainis 1980. aasta Tallinna olümpiapurjeregatiks rahutuvidega siidrätiku. „Sellest on inspireeritud ka meie rahutuvidega T-särk. See teeb olümpiakollektsiooni disainimise minu jaoks veelgi olulisemaks, sest olümpial on minu südames eriline koht,“ ütles Aus.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas, et keskkonnamõju vähendamine on olümpialiikumisele väga oluline. „Rahvusvaheline Olümpiakomitee on viimastel aastatel rõhutanud meie ökoloogilise jalajälje olulisust ning maailmale vajalike ressursside säästmist. Nõnda oli meie riidekollektsiooni jaoks esmane kriteerium see, et leiaksime viisi rõivaste taaskasutamiseks. Reet Aus on tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas oma taaskasutuspõhimõtte poolest ning meil on väga hea meel, et ta meile sellise kollektsiooni visandas. Loodame, et mõnus olümpiaelevus aitab meie sportlastel Pariisis hästi esineda ning meie riided ja mündid on olümpia väärilised,“ ütles Sõõrumaa.

Team Estonia rõivakollektsiooniga saab tutvuda leheküljel reetaus.com. Tänasel Fotografiskas toimunud esitlusel demonstreerisid rõivaid Eesti noored laskesuusatajad Kätrin Kärsna, Mirtel Kaljumäe, Pillerin Vilipuu, Jaroslav Neverov, Sander Saviste ja Ralf Vikat.

Fotod: Karli Saul (EOK) ja Reet Aus
Allikas: https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/galerii-eesti-sportlased-kannavad-pariisi-olumpiamangudel-umbertoodeldud-ja-taaskasutatud-materjalist-roivaid/

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024 Avatud T–P 12–18

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Foto: Marilyn Riisimäe

Reet Aus võitis Saksamaa mainekaima ökodisaini auhinna

Reet Aus võitis esimese Eesti ettevõttena Saksamaa kõige kõrgeima riikliku keskkonnateadliku disaini auhinna German Ecodesign Award. Reet Aus UPMADE® kollektsioon pälvis auhinna parima toote kategoorias ning auhinna andis üle Saksa föderaalvalitsuse keskkonnaminister Steffi Lemke 4. detsembri auhinnatseremoonial Berliinis.

German Ecodesign Award on Saksamaa kõrgeim jätkusuutliku disaini riiklik auhind, mida korraldavad alates 2012. aastast Saksamaa Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur koostöös International Design Center Berlin’iga. Auhinnaga tunnustab Saksamaa disaini kui muutuste käivitajat ja mõistab, et disainil on protsesside muutmisel oluline liikumapanev jõud.

Auhinna žürii* koosneb mitmetest tunnustatud ekspertidest, sealhulgas toote- ja kommunikatsioonidisaineritest, arhitektidest ning keskkonnaekspertidest. Hindamisel keskendutakse innovatsioonile, disaini kvaliteedile ja keskkonnaaspektidele. Arvesse võetakse ka mõjusid igapäevakultuurile ja tarbijakäitumisele. Arvesse võetakse kogu toote elutsükkel alates tootmiseelsetest etappidest kuni tootmise, levitamise ja kasutamiseni kuni eluea lõpuni.

Sel aastal esitati konkursile 360 tööd ning parima toote kategoorias võitnud Reet Aus UPMADE® kontseptsioon toodi välja kui innovaatiline lahendus, mis aitab muuta globaalset tööstust.

Žürii liige ning Freiburgi Öko-Instituudi toote- ja materjalivoogude osakonna ringmajanduse ja globaalsete väärtusahelate grupi juht Siddharth Prakash tõi esile:

Reet Aus pöörab tähelepanu tekstiilitööstuses vähem tuntud probleemile, tekstiilitööstuse tootmise ülejääk kangastele. See on suurepärane näide sellest, kui oluline on disainifaas tekstiilijäätmete ressursitõhusa ringlussevõtu jaoks. Ja see on oluline praktiline juhend tekstiilitoodete minimaalsetele ökodisaini nõuetele Euroopa Liidus.

Masstootmises loetakse keskmiselt 25-40% uutest kangastest tarbimiseelseks jäätmeks ja need satuvad prügimäele. Reet Aus kasutab teaduspõhist tootmismudelit UPMADE, mis kasutab ainult tarbimiseelseid kangaid, mis tähendab, et tootmiseks ei toodeta esmaseid materjale.

Tööstuslik väärtustav taaskasutus (industrial upcycling) vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest üle jäänud kangad disaini abil tagasi tootmisse. See võimaldab säästa keskmiselt 75% vett ja 88% energiat ning eraldab 80% vähem CO2 võrreldes traditsioonilise tootmisega.

 Loe Reet Aus’i võidutöö kohta rohkem  German Ecodesign Award lehelt.

Pilt ja tekst: Reetaus.com